Rakvere

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit Rakvere (laev); meeskoori kohta vaata artiklit Meeskoor Rakvere


Rakvere

Rakvere vapp
Rakvere vapp
Rakvere lipp
Rakvere lipp

Pindala: 10,64 km²
Elanikke: 15 413 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 0663[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 21′ N, 26° 22′ Ekoordinaadid: 59° 21′ N, 26° 22′ E


Koduleht: http://www.rakvere.ee/index?lang=eng
Rakvere Keskväljak
Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone

Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rakvere ajalugu.

Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3.–5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale, ka puitlinnus. Selle kahekordse palktaraga linnuse vanim teadaolev dateering kuulub 5.–6. sajandisse.

Linnus Vallimäel oli üks suuremaid muinaseesti linnuseid ning seda tunti Tarvanpea nime all. Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud katkematuna tõenäoliselt keskajani. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga, kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi.

Aastatel 12191220 allutas ja ristis Virumaa alad Taani kuningas (vt Taani valdused Eestis). Taanlased asusid linnuse kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati Rakvere Vallimäele ka Rakvere ordulinnuse esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. Läti Henriku kroonikas mainitakse Tarvanpea asulat esimest korda 1226. aastal. 1252. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta ehk linnust Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).

1267. aastal alanud sõjategevuses tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni ning rüüstasid raskelt piirkonda. Kindlust aga vallutada ei suudetud, kaotati üks oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöörduti tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle Narva jõe ning läks Rakvere alla.

1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula Lübecki linnaõigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV peale Jüriöö ülestõusu oma Eestimaa valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 Liivi ordule.

Next.svg Pikemalt artiklis Virumaa., Taani valdused Eestis, Rakvere ordulinnus, Harju-Viru rüütelkond
Next.svg Pikemalt artiklis Rakvere kihelkond., Rakvere foogtkond, Rakvere mõis, Rakvere kirikumõis, Rakvere Mihkli kirik

Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela- ja läänepoolt ümbritsenud Rakvere mõisa ja idapoolt Rakvere kirikumõisa valdused, mistõttu kujunes linn algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mille keskosa (Vallimäe ja kiriku vaheline ala) oli vaid mõnisada sammu lai.

Vene-Liivi sõjas (1558. aastal), pärast Narva alistamist Vene vägede poolt, jättis Rakveret kaitsnud saksa garnison linnuse maha ja ala võttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salk. Samal aastal sai Rakvere Moskva tsaaririigi kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas frantsisklaste Püha Mihkli katoliku kiriku mungaklooster, Rakvere Mihkli kirik, gildimaja ja mõned kodanike kivimajad.

Järgnenud Liivimaa sõjas (1568. aastal) piirasid edutult Rakveret, ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud mõisamehed, Poola kuninga pooldajad. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. 1581. aastal toimus uuesti Rootsi vägede poolne linnuse piiramine Pontus De la Gardie juhtimisel ning oli seekord edukas. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks linn Rootsi haldusesse.

Rakvere mõis loodi 1618. aastal, mil Rakvere linnuse ala läänistati Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf 12. juunil 1616. aastal oli Rakvere vabahärraks teinud ja kes Hollandi saadikuna oli osalenud Stolbovo rahuläbirääkimistel. 1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. 1669. aastal omandasid mõisa Tiesenhausenid ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid.

Põhjasõja ajal (1703. aastal) koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jättis piiräärsed idapoolsed alad vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel Viru-Nigula kihelkonda, taganesid rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid vene väed Kunda jõe ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaeod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning linn põletati vene vägede poolt. Vene väed lõid Rakvere juurde uue tugipunkti, kust rüüstesalgad (kalmõkid jt) suundusid rüüstama ümberkaudseid Haljala, Kadrina, Rakvere, Viru-Jaagupi ja Simuna kihelkondi. Rüüstetööd viidi lõpule kahe päevaga. Virumaa järel tungisid vene rüüstesalgad Järvamaale.

1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskonnad ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis. Wesenbergi linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest ära ning nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks. 1805. aastal asutati Rakveres kreiskool, 1814. aastal algkool.

1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil Rakvere raudteejaam. 1912. aastal asutati Rakvere Õpetajate Seminar.

Next.svg Pikemalt artiklis Wesenbergi kreis., Viru maakond, Rakvere rajoon, Lääne-Viru maakond

Linnajuhtimine ja haldusorganid[muuda | muuda lähteteksti]

Rakvere linnapea on 2017. aastast Marko Torm[3]. Rakvere linnavolikogu[4] esimees on Mihkel Juhkami.

Next.svg Pikemalt artiklis Rakvere linnapeade loend.

Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja Heinamaa.

Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa.

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks lipule ja vapile on Rakverel oma tunnuslause ja logo.

Linna tunnuslauseks on "Rakvere – väge täis", mis väljendab, et Rakverel on suurel hulgal majanduslikku, vaimset ja demograafilist ressurssi. Rakvere märk kujutab tagajalgadele tõusnud valget tarvast punasel taustal, mida ümbritseb kollane ring. Kollasel ringil asub linna nimi Rakvere ja tunnuslause "Väge täis". Märk lähtub vanimast teadaolevast Rakvere nimetusest – Tarvanpää. Ürgveis on iidne jõu, väe ja viljakuse sümbol. Tarva püstine asend väljendab edasipürgimist, üleküllast jõudu, kindlat vastuseisu survele.

Tunnuslause ja visuaalse identiteedini jõudmisele eelnes põhjalik eeltöö – reklaamibüroo Korpus tellis EMOR-ilt alusuuringu, mis selgitas välja Rakvere tuumsümbolid. Küsitlusse kaasati nii Rakvere elanikke kui ka inimesi mujalt Eestist.

Loodus ja kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Rakvere asub Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjajalamil 20 km kaugusel Soome lahest.

Linna läbib Soolikaoja. Linna edelaosas asub Rakvere tammiku maastikukaitseala. Linna lõunaosas asub Palermo mets. Linna järgi on oma nime saanud Ordoviitsiumi Rakvere lade.[5]

Rakvere linn paikneb Eesti tingimustes nii mandrilise kui merelise kliima mõjupiirkonnas. Aasta keskmine sademete hulk on 750 mm ja lumikatte keskmine paksus 30–40 cm. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,5 °C, püsivad külmad algavad detsembris ja kestavad 80–90 päeva.

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna läbib Tallinn–Narva raudtee, linnast põhja poole jääb Tallinn–Narva maantee. Rakverest saab alguse Rakvere–Pärnu maantee. Kaugus Tallinnast on 98 km, Narvast 114 km, Tartust 126 km ja Peterburist 274 km.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Rakvere elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1889 1897 1922 1970[6] 1979[7] 1989[8] 2000[9] 2011[10]
arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 3507 100 5890 100 7663 100 17891 100 19011 100 19822 100 17097 100 15264 100
eestlased 89,9 13292 74,29 14550 76,53 14902 75,18 14496 84,79 13445 88,08
sakslased 3,34
venelased 3.97 3441 19,23 3326 17,50 3545 17,88 1845 10,79 1371 8,98
soomlased 394 2,20 406 2,14 396 2,00 277 1,62 137 0,90
ukrainlased 410 2,29 355 1,87 507 2,56 218 1,28 150 0,98
valgevenelased 106 0,59 108 0,57 171 0,86 69 0,40 46 0,30
muud 1,29 248 1,39 266 1,40 301 1,52 192 1,12 115 0,75

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Viru maakonna keskusena on Rakveres arenenud koolide võrgustik, kus omandavad haridust enam kui 5500 last ja noort.

Rakveres tegutseb 8 kooli, neist 5 munitsipaalkooli – Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Linna Algkool, Rakvere Ametikool ja Rakvere Põhikool ning 3 erakooli – Rakvere Eragümnaasium, Rakvere Vanalinna Kool ja Rakvere Lille Kool (toimetulekukool). Täiskasvanud saavad põhi- ja keskharidust omandada Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis. Kõrgharidust annab Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž. Linnas tegutseb muusikakool ja spordikool ning hulgaliselt muid huvikoole.

Ettevõtlus[muuda | muuda lähteteksti]

Rakvere tööstussõlm hõlmab lisaks linna territooriumile ka Näpi ja Sõmeru alevikku ning Roodevälja ja Aluvere küla.

Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu oli 2015. aastal umbes 230 miljonit eurot. Tähtsaimad on kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud (osatähtsus müügitulus):

Rakvere külje all Roodevälja külas asub Eesti suurim lihatööstus Rakvere Lihakombinaat, Skandinaavia päritolu ettevõtte HKSCAN Estonia AS-i suurem osapool.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Rakveres asuv Rakvere linnastaadion on tänapäevane staadion, mille kõrval paikneb spordihall, mis avamise ajal 20. mail 2004. aastal oli Eesti suuruselt teine. Staadioni kõrval asub veel kergejõustikumaneež ja osalise katusega pealtvaatajate tribüün. Spordihallis on peale spordivõistluste võimalik korraldada ka messe, laatu ja kontserte.

Linna lõunaosas asuvas Palermo metsas on avatud tervisespordirada, kus talvel on ka suusarajad.

Edukaim korvpalliklubi on Eesti korvpalli Meistriliigas mängiv BC Rakvere Tarvas, edukaim võrkpalliklubi on Saja Liigas osalev Rakvere Võrkpalliklubi ning edukaim jalgpalliklubi on Eesti jalgpalli esiliigas mängiv Rakvere JK Tarvas.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Läbi aegade on Rakveres suudetud korraldada suurejoonelisi  kultuurisündmusi ning püütud leida ja hoida joont, mis konservatiivsemates linnades ehk poleks iialgi õnnestunud. Rakvere on julgete, ebaharilike, hullude ideede ja ürituste läbiviimiseks parim koht. Üheks kuulsamaks näiteks on maailmas silmapaistvaid jõulupuid. Rakvere on Euroopa kõige väiksem linn, kus tegutseb oma kutseline teater – Rakvere Teater. Teatri kõrval tegutseb ka Rakvere Teatrikino.

Linna kultuurielu koordineerib Rakvere Kultuurikeskus, noorte vaba aja sündmuste korraldamisega tegeleb sama asutuse koosseisus olev Rakvere Avatud Noortekeskus.

Rakveres tegutsevad tugevad ja elujõulised kultuuriseltsid, kes pakuvad kogukonnale eripalgelisi võimalusi muusika, tantsu, kunsti ja teatri harrastamiseks. Seltsid kujundavad suure osa linnas toimuvatest sündmustest.

Igasuviseks suursündmuseks on Rakvere linna päevad, mis toimuvad juuni teisel nädalavahetusel. Rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal toimub paarisnumbriga lõppevatel aastatel juunis-juulis. Meeste tantsupidu toimub iga viie aasta tagant. Iga aasta novembris korraldab Rakvere Muusikakool Jaan Paku muusikapäevi. Rakvere linna aukodaniku Arvo Pärdi sünnipäeva tähistatakse sündmustega iga aasta septembris.

Uuteks ja huvitavateks algatusteks on kujunemas rahvuste festival Kamalammas septembris, disaininädal oktoobris, roheline keskkonnanädal mais ning mõõga ja mantlipäeva elustiililaat juulis.

Rakvere kultuurisündmustekava: www.kultuurikava.ee

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik.

Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis praegusel kujul 2004. aastal.[11][12] Väljaku ääres on Ferdinand Gustav Adoffi projekti järgi valminud ja Kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud Rakvere turuhoone ja pangahoone.

Rakvere Jumalaema Sündimise kirikus asuvad õigeusu preestermärter Sergi Florinski säilmed.[13]

Mälestusmärgid ja skulptuurid linnaruumis[muuda | muuda lähteteksti]

Rakvere linna keskel, Lydia Koidula tänav 12a, asub Amandus Adamsoni kavandatud Vabadussõja mälestussammas.

Rakvere äärelinnas, Juhan Kunderi tänava ääres Palermo metsas, asub Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi. Rakvere tammikus paikneb mälestussammas "Okaskroon", mis on pühendatud Nõukogude okupatsiooni ajal represseeritutele.

Vallimäe tee 5 on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Tammiku tänav 1 on Juhan Kunderi mälestussammas.

Rakvere keskväljakul asub mälestusmärk "Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas", mis on pühendatud helilooja Arvo Pärdile.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Rakverel on 9 sõpruslinna.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 17.05.2018
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  3. Viru mMaateataja. Postimees
  4. Rakvere linnavolikogu, 1.12.17
  5. http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Rakvere+lade
  6. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  8. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  9. Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. Päring Statistikaameti andmebaasist
  11. Superdisain Rakvere keskväljakul Eesti Päevaleht, 10. august 2004
  12. Rakvere linnaväljak top 10-nes
  13. "Rakvere reliikvia"

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rakvere õudsemad päevad. Uus Eesti, 2.–10. jaanuar 1936, nr. 2–9.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]