Vikipeedia:Üldine arutelu

Allikas: Vikipeedia

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.

Arhiiv | Arhiivi sisukord
Alusta uut teemat
Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.


Kas võiks puuduva artikli korral näidata andmeid Wikidatast?[muuda lähteteksti]

On olemas Mediawiki tarkvara laiendus ArticlePlaceholder. Kui see vikile külge pookida, näitab mitteeksisteeriva artikli puhul otsingutulemuste lehe lõpus linki erilehele, millel esitatakse loetavas vormis otsitava kohta andmed Wikidatast (kui need seal on). Näiteks on laiendus kasutusel esperanto vikis. Võtke eowiki lahti ja otsige "kersti kaljulaid". Artiklit "Kersti Kaljulaid" veel ei ole, aga otsingutulemuste lõpus (eestikeelse kasutajaliidese puhul pealkirja "Leia andmeid teema kohta" all) on link erilehele. See ei ole inimese kirjutatud lehekülg, see on täielikult genereeritud andmetest, mis Wikidatas leiduvad. See ei ole mõeldud igavesti artiklit asendama, artikli saab ikka vabalt luua. Aga lugeja saab seni infot kätte. Minu arvates võiks selle laienduse ka meie vikis kasutusele võtta. Mis arvate? Adeliine 26. november 2017, kell 01:59 (EET)

Tundub kahjutu lisandus. Andres (arutelu) 26. november 2017, kell 08:32 (EET)
Symbol support vote.svg Poolt. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. november 2017, kell 12:36 (EET)
Symbol support vote.svg Poolt Ivo (arutelu) 26. november 2017, kell 23:17 (EET)
Poolt. Lisaks võiks Wikidata tulemuse panna lehekülje paremale poole mingisse kasti pealkirjaga "Tulemused Wikidatast" vms. ja mitte tingimata alla. -Mardus /arutelu 27. november 2017, kell 01:05 (EET)
Miks mitte. --Vihelik (arutelu) 5. detsember 2017, kell 16:51 (EET)
Symbol support vote.svg Poolt --Metsavend 7. detsember 2017, kell 16:29 (EET)

Kas keegi tahab veel selle kohta oma arvamust avaldada? Kuna vastuväiteid pole tulnud, siis kas keegi oskab öelda, kuidas me selle laienduse enda vikisse saaks? Adeliine 3. detsember 2017, kell 00:27 (EET)

@Cumbril:. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. detsember 2017, kell 23:46 (EET)
ArticlePlaceholder töötab tänasest alates. --Metsavend 6. veebruar 2018, kell 14:56 (EET)

Tähelepanek. Otsisin märksõna "plast", mitte täpset vastet, vaid otsingukastis valisin "sisalduv...", st tulemuseks lehed, millel sõna sisaldub. "Plast" on tegelikult ümbersuunamine artiklisse "Plastid", aga otsingutulemuste lehe lõpus ilmus vidina mõjul selline link. Antud juhul päris hea tulemus (vihje: vaadake artikli "Plastid" päist). Aga huvitav, kas selline asi võib mõnel juhul tekitada nö valevaste? Adeliine 23. veebruar 2018, kell 21:38 (EET)

Valevastet vaevalt (kuigi vandalismi puhul võib selline asi juhtuda, aga see poleks sel juhul programmi, vaid inimteguri süü), pigem on probleemiks serverite maasoleku puhul see, et osad andmed pole ligipääsetavad.- Melilac (arutelu) 18. märts 2018, kell 08:40 (EET)

Nimetused kapsaitsiin, karotinoid[muuda lähteteksti]

nii et siis mul pole kuskilt kontrollida on need õiged emakeelsed nimetused?

"Detsembris 1998 ilmus Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel keemianomenklatuuri ja -terminoloogia komisjoni ... koostatud 704-leheküljeline "Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat"."[1] --82.131.43.42 6. detsember 2017, kell 16:01 (EET)
Kontrollisin oma raamaturiiulist: 1998 ilmus küll täpselt selliste andmetega sõnaraamat, aga kas just detsembris, seda ma enam ei mäleta. Kuriuss 3. veebruar 2018, kell 19:00 (EET)

aitäh! Täitsa Topitav Konn (arutelu) 6. detsember 2017, kell 22:25 (EET)

sama artikli algus: [null Tšillipipar], õieti tšillipaprika, tšilli (nahuatl´i keeles chīlli Nahuatl´i hääldus: [ˈt͡ʃiːli] ( listen)), vana kõnekeelne vaste türgi pipar, tänapäeval tulipipar, inglise k chili pepper (chile pepper, chilli pepper, chilli) on maavitsaliste sugukonda kuuluv kapsaitsiinirikaspaprika taim (Capsicum) või temast valmistatud erinevad vürtsid (maitseainesegud).

inglisekeelses töötab hääldus (saab mängitada helifaili), eestikeelses mina ei oska seda korda teha, äkki keegi aitab, siis järgmine kord tean, mida koodis muuta. tänud ette. Täitsa Topitav Konn (arutelu) 6. detsember 2017, kell 22:25 (EET)


Vaata süntaksit koodistː (Helifaili info nahuatli )-Melilac (arutelu) 9. detsember 2017, kell 11:29 (EET)

A-klassi artiklid[muuda lähteteksti]

Hea artikkel peab saama 6 poolthäält, mida on praktikas keeruline saavutada. Aastas tuleb juurde kõigest paar head artiklit. Häid artikleid on vähevõitu ja esilehel kipuvad need korduma. Sellepärast on mõistlik olnud A-klassi artiklid samuti esilehelt läbi lasta. A-klass vajab 2 poolthäält, mida on lihtsam kokku saada. Aga mida arvate ideest, et kõik artiklid heade artiklite valimise lehtedel (neid lehti on 3), mis on vähemalt kuu aega kandideerinud ning kogunud vähemalt 2 poolt- ja mitte ühtki vastuhäält, arvatakse A-klassi? Kui 6 poolthäält täis, lähevad A-klassist headeks üle. Praeguse seisuga saaksime A-klassi juurde 3 isikuartiklit, 12 loodusartiklit ja 11 muud artiklit. Taivo 6. jaanuar 2018, kell 20:14 (EET)

Mõte on loogiline. - Melilac (arutelu) 6. jaanuar 2018, kell 21:42 (EET)
Jah, aga A-klassi artikkel peaks saama 3 poolthäält (läheb arvesse ka A-klassi artikliks esitaja hääl). Andres (arutelu) 6. jaanuar 2018, kell 21:48 (EET)
Selge, artikli esitaja pluss veel kaks poolthäält on vaja. Taivo 7. jaanuar 2018, kell 14:59 (EET)
Olen igati nõus, et neid sealt järjest nomineerima peaks (ja olen püüdnud seda ka vaikselt teha), aga automaatne heakskiitmine ei pruugi olla mõistlik. Tuleks igaks juhuks ikka korra põhjalikult üle vaadata ja vaiadusel kohendada. Küll võiks kõik arvata B-klassi, kus vastuhääli pole ja poolthääli mitmeid. Ja samas võiks vabalt avalehele panna ka B-klassi artikleid. Näiteks osa endisi häid artikleid, mis veel hiljuti avalehelt läbi käisid, ei sobitu oma seisult isegi B-klassi. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 01:06 (EET)
Palun põhjenda, miks B- ja mitte A-klassi. Taivo 10. jaanuar 2018, kell 10:34 (EET)ˇ
Sest see on nagu juba kokku lepitud, et A-klassi esilehele panna saab. - Melilac (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 20:47 (EET)
Ja alati võib üle vaadata ka need kaks kategooriat: A-klassi artikli kandidaadid ja B-klassi artikli kandidaadid. Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 02:05 (EET)
Üks asi, mis võiks eeldus olla, on see, et artikkel, millel madalam klass käes, kandideerib ikkagi automaatselt kõrgemasse klassi. Muidu on nii, et leitakse, et ah, sinna sobib, kõrgema mõõtu välja ei anna (aga miks ei anna, jääb määratlemata, mis takistab artikli edasiarendamist).- Melilac (arutelu) 11. märts 2018, kell 10:07 (EET)

Kasutaja nimeruumi seisma jäänud mustandid[muuda lähteteksti]

Kasutaja alamleht on reeglina kasutaja isiklikuks kasutamiseks, sh artikli ettevalmistamiseks, kokkuleppeliselt ei peaks teised sinna protsessi vahele segama ja kasutaja avaldab artikli siis, kui tema arvates on valmis. Mida teha aga selliste kasutajalehel olevate mustanditega, mis on sinna jäänud aastateks ja ei ole tõenäoline, et kasutaja ise võiks tekstiga tööd jätkata või seda põhinimeruumi viia. Paljudel juhtudel on tekst sellises seisus, et kuigi poolik ja/või puudustega, võiks see siiski põhinimeruumis asuda, et vähemalt teised saaks tekstiga edasi töötada ja tehtud töö poleks täiesti raisus. Kas ja mis tingimustel võiks teised kaastöölised selliseid tekste põhinimeruumi viia? 5, 7, 10 aastat pärast autori viimast muudatust? Kas on vaja kõigepealt autorit arutelulehel teavitada, et ta teksti võimalusel ise ümber tõstaks? Kui vastust ei saa, siis kui pika ooteaja järel võiks ümber tõsta? Adeliine 7. jaanuar 2018, kell 15:57 (EET)

Minu meelest võib need asjad julgelt põhiruumi panna, kui seal kasutatavat materjali on. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 16:23 (EET)
Minu meelest võiks see aeg palju lühem aeg olla, võibolla nii aasta. Nõus sellega, et algselt võiks kasutajat autorilehel teavitada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 7. jaanuar 2018, kell 16:33 (EET)
Ma arvan, et sellisel puhul võiks selle põhinimeruumi viia mõistliku aja jooksul pärast autori viimast muudatust. Mõistlik aeg sõltuks erinevatest faktoritest - millal autor viimati sinna mõne muudatuse tegi, millal ta yldse Vikis mõne muudatuse tegi jms. Aasta aega seisnud asja võiks aga minu meelest julgelt ymber tõsta, võib-olla isegi vaid 6 kuud seisnud asja, kuna enamik seoseid on tihti selleks ajaks juba peast kadunud ning tekstiga uuesti tööle asudes alustad sama hästi kui nullist või võõrast tekstist. -Daniel Charms (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 22:01 (EET)
Kui on asjalik tekst siis võiks olla 1 kuu. Iseasi, kuidas sellest teavitada.--Vaher (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 22:24 (EET)
Toimetamist vajavaid mustandeid toimetamata kujul põhinimeruumi üle viia ei tohi! See tähendab, et selliseid tekste võib üle viia juhul kui üleviija teeb ise toimetamise ning kõrvaldab otsesed vead ja puudused. Või kui ta seda ise ei saa või ei oska teha, siis võib ta ju paluda seda teha kellelgi teisel, juhtida tähelepanu, kutsuda appi jms. Ei ole aga vaja kasvatada mahtu kvaliteedi arvelt. (Iseeneslikult kasvab vaid entroopia, korrastatuse saavutamiseks tuleb teha tööd). Kvaliteetse, toimetatud teksti üleviimiseks ei ole vaja mingit ooteperioodi või tähtaega, küll aga on viisakas teksti genereerinud kasutajat eelnevalt teavitada. --VillaK (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 22:52 (EET)
Minu meelest tuleks seda "kvaliteet > kvantiteet" lähenemist kasutada ainult väga toorete mustandite puhul. Veidi narr oleks sel põhjusel veel viieks aastaks tolmu koguma jätta nt mõningast keeletoimetamist nõudev 5000 sõnaline artikkel. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 7. jaanuar 2018, kell 23:03 (EET)
Kas on mõni näide tuua sellisest tolmu koguvast 5000 sõnalisest artiklist, mis kusagil "kapis" ootab ja vajab vaid vähest keeletoimetamist? Või kirjeldad sa hüpoteetilist olukorda, mis praktikas pole esinenud? --VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 10:15 (EET)
Jutt on selliste kasutajate tekstidest, kes on silmapiirilt kadunud. Kui tekst on karjuvalt vilets, siis tuleb kas toimetada või tekstist loobuda. Aga üle kanda võib ka teksti, mis vajab veel toimetamist, sest artiklid valmivadki koostöös. Andres (arutelu) 7. jaanuar 2018, kell 23:26 (EET)
See viimane lause on kahjuks jätkuvalt religioosne, uskumuslik positsioon, mida empiirilised andmed valdavalt ei toeta.--VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 07:50 (EET)
Ja kui artiklid valmivadki koostöös, siis tehke tekst enne koostöös mustandiruumis korda (vähemalt niivõrd, et see ei sisaldaks otseseid vigu ja ilmseid puudusi) ja siis avaldage põhinimeruumis.--VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 07:59 (EET)
Selles see küsimus ongi, et kui autori puudumisel pole võimalik koostööd teha, siis mida teha... P.S Need, kes koostööd ei usu, võivad vaadata artikli andesiit muudatuste ajalugu (minu ja Siimu koostöö), tutvuda eesti geoloogiliste lademete muudatuste ajalooga (minu ja Estopedisti koostöö) või piiluda Läti mõisade poole (minu ja The Prince of Tartu koostöö). - Melilac (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 12:57 (EET)
Ei, küsimus on selles, et kui pole enam esialgset teksti loojat, siis saavad ju koostööd teha need, kes siin usinasti koostöö teemal arutlevad. Ja tulles tagasi teema algatanud Adeliine kõige esimese lause juurde, siis jutt käib selliste artiklite avaldamisest (rõhutan siin sõna "avaldamine"), mis algse kasutaja arvates ei olnud veel avaldamiseks valmis, kuid mis tal jäigi pooleli. Andres paistab jätkuvalt uskuma hüpoteesi, et mida rohkem toimetamist vajavaid tekste avaldatakse, seda rohkem tuleb Vikipeediasse toimetajaid, kes asuvad kaas- ja koostööle ning hakkavad neid tekste toimetama. Mul on vastupidine hüpotees – mida madalamale avaldatavate tekstide kvaliteedilatt lastakse, seda enam pädevaid inimesi hoiab ennast Vikipeedia tekstidest eemale. Ma ei kahtle sugugi, et Melilac suudab teha head kaas- ja koostööd ning sama suudab Andres ja veel paljud teised. Aga neid inimesi on praegu paraku ikkagi liiga vähe ja selles olukorras ei ole probleem mitte mahus, vaid kvaliteedis. --VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 15:16 (EET)
Minu meelest need asjad on lihtsalt kahe otsaga. Olen sellega nõus, et kvaliteetne materjal tõmbab häid tegijaid ligi ja (võib-olla vähemal määral: ebakvaliteetne materjal peletab häid tegijaid eemale) (kuigi peaks olema ka vastupidine efekt: aidata tahetakse pigem seal, kus on abi tarvis). Samas, viki eelis on see, et kvaliteeti ei nõuta mitte niivõrd ühelt kasutajalt kui piiramatu kaastööliste hulga ühisloomingult. Teadmine, et juba avaldatut saab parandada ja avaldatu ei pea olema lõplik, võtab pinget alla. Ilma selleta oleks artklite kirjutamine liiga närvesööv ja ebatõhus. (Vikipeedia koostamine on palju tõhusam kui trükitud entsüklopeediate koostamine.) Ma usun, et tugev kvaliteedisurve vähendaks kaastööd teha soovivate inimeste hulka, liiatigi on head tegijad sageli niigi üleliia enesekriitilised. Minu meelest ei tohiks tehtud tööl lasta kaotsi minna, kui see vähegi kasutatav on. (See puudutab ka juhtumeid, kus olemasolev tekst lihtsalt üle kirjutatakse.) Andres (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 16:35 (EET)
Kunagi avaldati Delfi kohta lootust, et sellest saab uue veebiühiskonna kollektiivne aju – kõik panustavad ja üksteist täiendavas koostöös sünnib hulk uut teadmist. Ent mis tegelikult juhtus, seda me teame. Asi läks alguses natuke ja hiljem juba palju nihkesse. Sulev Valner kirjutas kord tabavalt, et "loodetud kollektiivsest ajust on pigem saanud kollektiivne ajukasvaja." Selleks, et midagi sarnast ei juhtuks Vikipeedias, tuleb kollektiivset aju korras hoida ja kasvajakoldeid ei saa lasta vabalt vohama.--VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 19:52 (EET)

Sõna "koostöö" on ebamäärane, aga ma pean silmas seda, et 1) pole tarvis nõuda, et artikli algataja esitaks puudusteta redaktsiooni, ja 2) pole tarvis nõuda, et mustandiruumist ületooja tooks üle puudusteta redaktsiooni. Koostöö puudumine tähendaks seda, et artikkel jääbki sellisele kujule, nagu ta algatamisel või artiklinimeruumi viimisel oli. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 14:28 (EET)

Ma olen siit nõus viimase lausega (ja osaliselt nõus esimese punktiga kuivõrd artiklit ei pea algatama nimeruumis), teise punkti osas jään eriarvamusele. Eks puudusi ole ka erinevat liiki. Põhimõte olgu see, et tee parem vähem, aga tee hästi, mitte palju ja kehvasti. Tõepoolest, nii nagu Andres kirjeldab, koostöö puudumine tähendab seda, et artikkel jääbki sellisele kujule, nagu ta algatamisel või artiklinimeruumi viimisel oli. Ja selliseid toimetamist ootavaid (kas vastava märkega või ilma märketa) artikleid on ... kui palju? --VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 15:24 (EET)
Minu meelest on valdav osa artikleid sellised, millega tuleks veel tööd teha. Eeskujulikke ja häid artikleid on vähe ja nendegi puhul pole kindel, et nad seda tõesti on. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 16:35 (EET)
Mulle paistab, et Sa defineerid eeskujuliku sellisena, mis jääb – nii Sulle endale kui teistele – kättesaamatuks. Vastasel juhul kirjutaksid Sa mõned eeskujulikud artiklid ja ütleks teistele – tehke nii nagu mina. Ent praegu on olukord jätkuvalt selline, kus Sa küll tunned ära, et artikkel ei ole eeskujulik, kuid ei oska (või ei taha) paraku seda ka ise eeskujulikuks kirjutada ega ka anda piisavalt üksikasjalikku nõu, et teised seda Sinu näpunäidete järgi eeskujulikuks saaks lihvida. Miks see on halb – sest õõnestab väidet, et head artiklid sünnivad koostöös ja ei erguta kaas- ja koostööle. Artikliga Keila juhtunu on sellise olukorra piinlik näide. --VillaK (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 06:55 (EET)
Kui me kuulutame mingi artikli heaks, siis me peame kvaliteedi ka tagama, muidu teeme end naeruväärseks. Ma leian, et latt ei tohiks olla madalamal kui trükitud entsüklopeedias. Mulle tundub piinlik see, et süüdlaseks kuulutatakse see, kes kvaliteeti nõuab, mitte need, kes süvenemata poolthääli annavad.
Loomulikult oleks mul praktiliselt võimatu hea või eeskujulik artikkel üksinda valmis teha. Sellepärast nõutaksegi nii mitut poolthäält, et võimalikult paljud puudused kõrvaldataks. Mis puutub Keila artiklisse, siis ma olen eriti abitu, sest allikad on raskesti kättesaadavad (koju laenutada ei õnnestunud) ja mul ei ole aega raamatukogus istuda. Teisi vikisid eeskujuks võtta ei saa, veebist piisavalt materjali ei leia. Kaarte teha ma ka ei oska. Kui oleks tegu teistsuguse teemaga, siis ma töötaksin artikli kallal rohkem ise, mitte ei tooks lihtsalt puudusi välja. Lugejana ma ju näen puudusi. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 14:48 (EET)


Mina alustaksin kasutaja teavitamisest, et artikkel seisab ja oleks vaja sellega edasi tegeleda. Sellest peaks jälg jääma ka mujale, et see info jõuaks kõigini, kes siin tegutsevad ja saaks vajadusel artiklil silma peal hoida ja vajadusel parandamisel abiks olla. Kui selle peale juba mõni aktiivne kasutaja reageerib, siis on lootust, et artikkel ei jää sesima vaid võib toimuda koostöö. Me ei valda ju kõiki teemasid aga nii saab nii mõnigi artikkel põhiruumi ja seda koostööd tehes. Seega teavitama peaks vähem kui poole aasta pärast, sest nagu eelnevalt mainitud, võib sisu ja seosed ära ununeda ja siis mustandi looja kaob lihtsalt ära. See on just see koht, kus koostööga saame me juurde uusi toimetajaid. --Tiia (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 17:18 (EET)

Põhiosa alamleheartiklitest, millest räägin, on teinud (üli)õpilased õppetöö või mingi projekti käigus. Ja nende puhul peamine põhjus, miks tekst ei ole põhinimeruumi jõudnud, on see, et töö hindaja ei ole seda pidanud piisavalt heaks, et avaldada, ja õpilane ei ole seega saanud õppeülesannet arvestatud (avaldamine on arvestuse eeldus). Mõni on ka selline, kus õpilane on saanud töö arvestatud, aga mingil põhjusel (unustas vms) ei avaldanud artiklit (põhinimeruumi tõstmine polnud rangelt nõutud). Neid kahte juhtumit ei saa peale vaadates kergesti eristada. Kui õpilasel ei lubatud (ei soovitatud vms) artiklit avaldada, on mõneti ebapedagoogiline ja isegi ebaaus tema suhtes, kui tema teksti siis keegi teine üsna kohe ikkagi põhiruumis avaldab (kuigi viitab algsele autorile). Mõned üksikud juhtumid on sellised, kus õpilane ei saanud esimesel korral arvestust, kordas ainet järgmisel aastal ja jätkas tööd sama tekstiga. Need on põhjused, miks peaks sekkumisega ootama ja problemaatiline on siis tegelikult ka paluda kasutajat ise tekst põhinimeruumi viia, kuigi üldiselt (mitte-õpilastest kasutajate tekstide puhul) oleks see viisakas teguviis. Adeliine 8. jaanuar 2018, kell 19:49 (EET)
Kolm aastat bakalaureuseõpet+ aasta akadeemilist puhkust on kokku neli aastat, seega peaks aine kolm aastat peale artikli kasutajaruumi ilmumist tehtud saama, mis oleks loogiliselt võttes aeg, mille järel taoliseid materjale oleks viisakas vaatama hakata. - Melilac (arutelu) 8. jaanuar 2018, kell 21:19 (EET)

Alustada võiks mõnest „lihtsamast” sammust, nt lasta botil kõik kasutajate alamlehed leida ja see nimekiri postitada uue vahepealkirjaga kasutaja arutelulehele. suwa 8. jaanuar 2018, kell 21:33 (EET)

Kas ma olen autor ja kas ma saan nõuda, et mulle viidataks, kui ma Vikipeediasse artikli loon? Kui vastus on eitav, siis võiks ju neid tekste kasutada küll. --kanakukk (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 21:59 (EET).

Jah, oled autor, ja kui Sinu teksti kasutatakse, peab olema ka sellekohane märkus. Andres (arutelu) 9. jaanuar 2018, kell 22:32 (EET)
Ma olen aru saanud, et me Vikipeedias refereerime teiste autorite töid, mitte ei loo ise uut sisu. Võin valesti mäletada, aga veel ennevanasti oli "salvesta" nupu all hoiatus "Kui Te ei soovi, et Teie poolt kirjutatut halastamatult redigeeritakse ja omal äranägemisel kasutatakse, siis ärge seda siia salvestage". Kui me loeme Vikipeedia artiklite koostajad autoriteks, siis minu meelest on siin veel see probleem, et me peame hakkama teksti välja tõstmisel kontrollima, kes konkreetse tekstijupi lõi. Ma ei kujuta seda artiklite "Edgar Savisaar", "Hitler", "Stalin" jt mahukate artiklite puhul küll seda ette, st et keegi seda viitsiks. See on põhimõtteliselt võimalik, aga minu meelest isegi sina ju ei tee seda. --kanakukk (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 13:37 (EET).
Kui me tõstame mingi jupi ühest kohast teise, siis tuleb uues kohas märkida, kust see on võetud. Sellest peaks piisama, sest autoreid saab siis igaüks ise uurida. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 14:48 (EET)
Vikipeedias on ka mustandi nimeruumis ja kasutajalehtedel olev sisu CC BY+SA litsentsiga, mis tähendab, et seda võib juriidilises mõttes tõsta kuhu iganes, kui autor ja litsents on viidatud. Ehk küsimus on hea tava kehtestamises. Kui on soov koostada artikleid nii, et teised ei näe, siis seda saab teha oma arvutis või mõnes privaatses vikis -- teoreetiliselt saavad vist mõned privileegidega kasutajad oma asju tavakasutajate eest peita ka, aga üldiselt MediaWiki vist seda võimalust ei paku ja see näib sihipärane. --Märt Põder (arutelu) 12. jaanuar 2018, kell 02:07 (EET)
Seetõttu ongi parem neid välja tõstma hakata ja arutellu asjad ära märkida. Muidu võib viis aastat hiljem keegi need asjad välja otsida, veidi korrigeerida ja oma artikliloominguna esitada. - Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2018, kell 18:58 (EET)

Kas selline variant on ka võimalik, et kui kasutajal saab ühel hetkel kõrini, siis võib paluda kogu oma kaastöö eemaldada? --Pelmeen10 3. aprill 2018, kell 01:55 (EEST)

Paluda võib alati, kuid seda palvet ei pruugita kuulda võtta. Vikipeediasse sisestamise hetkest peale ei kuulu tekst enam sisestajale. --Andrus Kallastu (arutelu) 3. aprill 2018, kell 03:06 (EEST)

Andres, Märt Põder, tõusetus eluline vajadus. Tahaksin sellest artiklist tõsta kollektiivset pöördumist puudutava osa sellesse artiklisse. Kuidas seda teha nii, et ma riku kaastöölise autoriõiguseid? --kanakukk (arutelu) 25. märts 2018, kell 21:08 (EEST).

Minu meelest piisab sellest, kui paned resümeesse märkuse, millisest artiklist selle võtsid. Andres (arutelu) 6. aprill 2018, kell 17:32 (EEST)

Andrese vuntsikarvad/vuntsikarvatus[muuda lähteteksti]

Kas nt artiklite Elektrooniline hääletamine Eestis jms olemasolu tähendab vaikivat/mitte nii väga vaikivat nõusolekut mitte meie poolt loodud ja mitte meile kuuluva ruumi täitmiseks...
Mis minusse puutub, ex lähtun siis sellest, et vahepeal loen(dan) KIA-sid, panen neid inglise keeles kirja, hoian meeles, et siinmail (pärast muist vabaduste muistet, mida iganes) on leerid enam-vähem alati olnud 'valge'-'punane', ja rumalus oleks arvata... samas, kui ei oleks rumalaid, ei oleks tarku, kui ei oleks valgust ei oleks pimedust; ehk siis, teisisõnu, oh, ei viitsi, üks pelk tähelepanek: "alg-administraatorite" levitatav riigivaenulik semantika, jne (kuis nüüd riik ütleski riigi õõnestamise kohta?, implitsiitselt, kaude)
oh jah, ega muidu tinti ei raiskakski, püüan lihtsalt selle poole, et 50 000 muudatust täis saaksid
*Ei saa öelda ka, et asi oleks nt mingi "truudusvande" puudumises, à la, kui kirjutan, siis ütlen lahti parteilisest vms kuuluvusest, loomisest alates on see Wikipedias sees, aga...—Pietadè 19. jaanuar 2018, kell 20:38 (EET)

Oli see nüüd kustutamisettepanek? - Melilac (arutelu) 19. jaanuar 2018, kell 22:23 (EET)
Jah.—Pietadè 19. jaanuar 2018, kell 22:24 (EET)
Aga alusta siis taas Pelmeeni poolt suvel korraldatud kustutamistalguid ja seejärel vastavalt vajadusele kustutame seda, mida vaja (artikleid, märkusi jne.). Kustutuskumm mulle meeldib. - Melilac (arutelu) 19. jaanuar 2018, kell 22:27 (EET)
Siin on see AGA, et kõik võtab aega, ja võib-olla, et säändsed "asjad" ongi ajaröövliks mõeldud... (nt, algatan artikli "Andrese vuntsikarvad" ja juhatan sisse esilausega à la Pearu vuntsikarvad (viide: Isaac Newton arvas...) olid 5,26 mikronit lühemad/pikemad ja siis, noh nii edasi
ingleesidel on see suht rangemalt reglementeeritud, samas, 5 miljonist artiklist on neil 2+ milj stub-id, ja mõnest artiklist ei saagi aru, mis keeles see on...—Pietadè 19. jaanuar 2018, kell 22:44 (EET)
Elu ongi ootamine. Mul ka, näedsa, oleks tahtmist vanavanematele külla minna, aga mingid hullud otsustasid seal sõdima hakata... Eks ma siis ootan ja ootan, muud teha ei saa. - Melilac (arutelu) 19. veebruar 2018, kell 22:11 (EET)

Jaak Mosin[muuda lähteteksti]

Eesti lähiajaloo seisukohalt peaks artikkel üleval olema. Millegipärast kustutati (Neptuunus kustutas), täpsemat selgitust pole, kirjutatud oli: "sellisel kujul pole sobiv" Teadupärast pannakse artiklid üles ja neid hakatakse siis toimetama vôi pole see nii? Kuidas suhtuda sellesse, et artikkel kustutatakse lihtsalt pôhjusel, et "sellisel kujul pole sobiv"? Muutke siis kuju.... Kahjuks ei valda Vikipeedia tehnilist poolt ja ka mitte kôiki kirjavahemärkide reegleid, kuid see ei peaks olema takistuseks, et artikkel toimetamiseks üleval on.

Lisan alla teksti, mis minul teada on, arvan, et artikkel peaks üleval olema ja et see, kes kustutas vôib selle paremini üles panna, kuna ta ilmselt teab reegleid ja valdab Vikipeediat paremini. Tänan kui see vajalik info üles pannakse.

sündis Tartus 1940

Osales Laulva revolutsiooni ajal aktiivselt Kaitseliidu ja Kuperjanovi pataljoni taastamisel. Oli Kuperjanovi Pataljoni tagalaülem. Kaitseväe juht kindral Aleksander Einseln määras Jaak Mosina Jäägerikompanii juhi ajutiseks kohusetäitjaks pärast Asso Kommeri vabastamist. Viited: https://reporter.postimees.ee/3572089/endine-jaagripealik-jaak-mosin-naudib-elu-tenerifel

http://www.eesti.ca/peeter-vosa-ma-tuletan-koigile-meelde-et-jaak-mosin-sai-oma-tegevuse-eest-lopuks-kriminaalkorras- karistada/article46985https://pluss.postimees.ee/878054/kalle-muuli-kuperjanovlaste-mass?_ga=2.44108260.1549969176.1516300830-1931013152.1516137688

https://pluss.postimees.ee/878054/kalle-muuli-kuperjanovlaste-mass?_ga=2.44108260.1549969176.1516300830-1931013152.1516137688

Veidi kriitikat[muuda lähteteksti]

Vikipeedia eestvedajad kannavad hoolt, et meil on alati olemas värsked nimekirjad mingi kvaliteedistaatuse saanud artiklitest (vaata: Vikipeedia:B-klassi artiklid, Vikipeedia:A-klassi artiklid, Vikipeedia:Head artiklid, Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid); samuti on olemas ajakohastatud adminstraatorite nimekirjad (Vikipeedia:Administraatorid, Vikipeedia:Endised administraatorid). Kuid kõigil neil nimekirjadel on üks ühine puudus – nimekirja kantute kohta pole märgitud aega, millal nad nimekirja kanti. Sellisel kujul on nimekirjad väheinformatiivsed. Ei ole ju raske märkida administraatorite puhul sulgudesse aastaarv (valimisaasta), endiste adminnide puhul sulgudesse kaks aastaarvu, artiklite kohta sulgudesse aasta ja kuu, millal staatus omistati (veel parem kui oleks märgitud ka kuupäev, et saaks soovi korral vaadata artikli ajaloost vastavat redaktsiooni). --Hirvelaid (arutelu) 30. jaanuar 2018, kell 13:38 (EET)

Palun lisa see info nende nimekirjade juurde. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2018, kell 01:38 (EET)
Miks ka mitte. Tasub proovida. --Hirvelaid (arutelu) 31. jaanuar 2018, kell 07:55 (EET)

Vikipeedia statistika[muuda lähteteksti]

Kas seda statistikat (http://stats.wikimedia.org/wikimedia/squids/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdown.htm) enam ei uuendatagi? Velirand (arutelu) 30. jaanuar 2018, kell 13:57 (EET)

Ei tea kommenteerida. Aga kõige parema statistilise andmestiku leiab nüüd siit Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2018, kell 10:58 (EET)

Wikidata patrullimine[muuda lähteteksti]

Siit saab muidu jälgida Wikidatas toimuvaid muudatusi. Ivo (arutelu) 31. jaanuar 2018, kell 10:55 (EET)

IPv6[muuda lähteteksti]

Juhuslikult panin tähele, et üldiselt näitab viki tarkvara IPv6 aadressidega kasutajaid väikeste tähtedega (bfcf), kuid mingite kohtade peal on äkki suurtähed (BFCF). Kas keegi oskaks selle korda teha nii, et need aadressid ühte moodi oleksid?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. veebruar 2018, kell 16:03 (EET)

See võib olla "automaatika" ehk programmeerija(te) viga, nt minu kogemus rikastus täna sellega, et märgid teksti ära (Ctr+A,C,V) ja saad tulemuseks u seda, et silmad näevad, u, nt: "meesõigused naislastega samale tasemele, st günekoloogi ja androloogi vastuvõtud võrdsustada", tekstiredaktorisse kopeerituna on aga tekst u selline: "koopaoravate talviste külmetushaiguste leviku vältimiseks tuleks keelustada sinivaalade import" vms; ei ole mahti koodi uurida, huvitav mis järgmisena tuleb... miljardi miljoni võimaluse aeg/maa...—Pietadè 7. veebruar 2018, kell 17:22 (EET)

Vt phab:T46161. --2001:7D0:88DD:F880:7D27:B8A3:BA56:270D 8. veebruar 2018, kell 10:08 (EET)

grazie mille—Pietadè 8. veebruar 2018, kell 10:20 (EET)

Kas tehaste masstoodangut ehitatakse või toodetakse?[muuda lähteteksti]

Lennukite artiklite juures on keegi viimasel ajal järjekindlalt parandama asunud sõnu "toodetud", "toodeti" jne, asendades need sõnadega "ehitatud", "ehitati" jne. Viimati täna artiklis Antonov An-12. Rääkida tehastes tootmisliinidel toodetud tuhandete lennukite ja mootorite puhul ehitamisest? Arusaamatu. 2001:7D0:87CA:9180:708C:CE44:35D2:D52D 7. veebruar 2018, kell 16:53 (EET)

Üldises mõttes on see kindlasti tootmine, aga teatud nüansiga võib rääkida ka ehitamisest. Toon näite. Olen käinud Göteborgis Volvo autotehases vaatamas, kuidas seal sõiduautosid toodetakse. Tootmishoone on 1,5 km pikk, suur osa protsessidest on automatiseeritud ja lausa robotiseeritud, aga mitte üks auto ei välju tehasest ilma inimeste panuseta auto valmimisse – nii masinad kui ka inimesed ehitavad seal autosid. Seega: käisin vaatamas, kuidas autosid toodetakse, ning nägin, kuidas neid ehitatakse.
nii masinad kui ka inimesed ehitavad seal autosid. Autosid toodetakse, laevu ja maju ehitatakse. Nii on tavaks öelda. Tootmisliine, kus autosid "kokku pannakse" ehk koostatakse nimetatakse koosteliinideks. Ehitamise ja tootmise vaheline erinevus tuleb sellest, et esimesel juhul on tegemist ainulaadse esemega, teisel juhul massiliselt valmistatud esemetega. 2001:7D0:87CA:9180:B8FB:C3E4:61A1:F7BC 12. veebruar 2018, kell 15:29 (EET)
Sellest hoolimata tundub mulle, et mainitud kohtades ei tee parandus "toodetud > ehitatud" kvalitatiivselt midagi paremaks, vaid meenutab seda kurba juhtumit, kus tublid parandajad olid teinud sadades artiklites (ehitus)projektidest kavandid ja arhitektidest kavandajad. Kuriuss 9. veebruar 2018, kell 20:24 (EET)
Võib ka mõelda, mida tehakse majaehitustehastes, millest väljuv toodang on terviklik maja ja siis veel sellised, millede lõpptoodang tehases on maja osad. suwa 9. veebruar 2018, kell 21:11 (EET)
Muidugi võib vahel tekkida karjuv vajadus sünonüümi järele. Näiteks kui lauses või lõigus on lähestikku juba mitu sarnase tüvega sõna (toode, toodang, tootmine, tootma jne), ongi normaalne kasutada sünonüüme. Kuriuss 10. veebruar 2018, kell 00:05 (EET)
entsüklopeediates ja teistes teadustekstides ei tuleks küll karta, kui sarnase tüvega sõnu ühesse lausesse või lõiku liiga palju saab. Peaasi, et säiliks terminoloogiline täpsus. Sünonüüme ja lähistermineid paaniliselt otsides võib kergelt eksida--Estopedist1 (arutelu) 12. veebruar 2018, kell 17:50 (EET)
Karta vast mitte, ent kui on võimalus... - Melilac (arutelu) 22. veebruar 2018, kell 16:48 (EET)
Ehitamine võib olla tootmine, aga ei pruugi alati olla (seejuures pole üldse vahet, kas tegemist on masstoodangu või individuaalse projektiga). Tootmine võib olla ehitamine, aga ei pruugi alati olla (tootmine võib olla ka ehitamise vastand, lammutamine/purustamine). Ehitamine on millegi püstitamine, rajamine, osadest kokkupanemine. Tootmine on tootmisvahendite abil hüviste loomine, toodete valmistamine, tootmisprotsess. Porgandeid küll toodetakse, aga tavaliselt ei ehitata. Seevastu omale kodu või elektrijalgratta ehitamist või metsas kuiva jalaga üle vett täis laiema kraavi pääsemiseks purde ehitamist harilikult tootmiseks ei nimetata. Autosid nii ehitatakse kui ka toodetakse (kui saab rääkida inimese poolt loodud auto või selle sõlmede ehitusest, siis sobib rääkida ka auto ehitamisest). Kumba tegusõna kasutada, sõltub kontekstist. Ehitamist ei kõlba kasutata tootmise puhul, mis tooret lihtsalt osadeks võtab, detailideks lõikab, doseerib, töötleb termiliselt või keemiliselt, peseb, lihvib, karastab, kiiritab, laeb, steriliseerib, sõelub, sorteerib, määrib, märgistab, kasvatab, paljundab jne.--90.191.1g6.98 (arutelu) 21. veebruar 2018, kell 20:53 (EET)
  • Tehaste masstoodangut või ka mitte-masstoodangut toodetakse. Ehitamine on tootmisprotsessi üks viisidest, ning seda meetodit ei pruugita tootmises alati kasutada. -Mardus /arutelu 5. aprill 2018, kell 14:21 (EEST)

Ei saa jätta märkimata...[muuda lähteteksti]

..., et juba umbes 25 korral (u viimase 10 minuti jooksul) ei ole etwi pakkunud (FF kaudu) talgul osalemist vms (teiste keeltes wikides on selline käitumine üliharv, st spämmimine); võib-olla seotud sellega, et 50+ kilo-redigeerimist kirjas, kuigi, ei usu; kuidagi "tühi" näib see etwi, enne oli ikka vapralt 1/3 ruumist "talgu-kruubi-suppi" täis, nüüd tuleks ise kirjutada, kui vaid aega oleks...
Ühtlasi ka teistele teadmisteks: kui ülaääre talgusupp on haihtunuks keenud (lumesajuga), ei tähenda see teps mitte seda, et talgud lõp(pe)nud oleks..., etwi-s ;-F + ;-E —Pietadè 7. veebruar 2018, kell 17:15 (EET)

Keelest[muuda lähteteksti]

Kas keeletoimetamistalgud tähendavad seda, et, nt, kui pesen oma keelt iga ca 60 sekundi järel, talgutamatult, kas siis saan järgmiste "keelepesude" tarbeksssss siit stardikapitali. (PS! Palun tähele panna, et eelnev on kirja pandud "oobistamatu" indiviidi poolt).
Nuu ei saa, jätta märkimata, hetkel mind põrnitsevasse "14. märtsini toimuvad keeletoimetamistalgud, peaauhinnaks on 1000 eurot!" peaks kindlasti täpsustusena lisama, et keele toimetamise talgud ei ole kuidagi seotud ühe/mitme keele toimetamise tegevusega (vt nt keeleseks)
Või on???...—Pietadè 8. veebruar 2018, kell 11:34 (EET

Riigikoodid[muuda lähteteksti]

Kas on mingi väga hea põhjus, miks eestikeelses Vikipeedias on iga riigi üldandmete juures "ROK-i kood" (nt Saksamaa: GER), samas kui ingliskeelses Wikipedias on riikide üldandmete juures ISO 3166 kood (nt Saksamaa: DE)? --82.131.9.21 9. veebruar 2018, kell 21:53 (EET)

Ingliskeelse kohta pead neilt küsima, meil minu teada pole ja mu meelest võiks mõlemad olla. - Melilac (arutelu) 9. veebruar 2018, kell 22:28 (EET)
Töötasin ligi 14 aastat riigikoode kasutades ja terve maailm kasutab ISO koode. Esmalt olid kasutusel kahekohalised ISO koodid, aga viimati sai neid kasutatud u. 10 aastat tagasi. siis läksime üle kolmekohalistele. Seega on arusaamatu, miks ingliskeelne leht peab kahekohalist koodi oluliseks, kui vähemalt sides ja mujal on kasutusel kolmekohalised ISO koodid. Aga ROK-i koodid on üsna kitsa kasutusvaldkonnaga (kuigi paljudele teleriekraanilt vast rohkem tuntud kui ISO koodid) ja peamiselt tekitavad ainult segadust. Inimesed nimelt mõtlevad, et see, mida nad telekast näevad, ongi igal pool nii, ja siis kirjutavad kuhugi ISO koodi asemel ROK-i koodi, ja siis "süsteem" ei saa aru, mis jama jälle sisestatud on. Üldiselt on väga raske aru saada, miks ROK ja FIFA on otsustanud oma koodisüsteemid teha riikidele ja territoorimidele, kui rahvusvahelised ISO koodid on ju olemas. --62.65.226.146 20. veebruar 2018, kell 02:24 (EET)

mitme Tartu kooli blokeerimine korraga[muuda lähteteksti]

Küsimus ka suuremale ringile: Kas mitme Tartu kooli korraga aastaks blokeerimine pole mitte liiga karm karistus? --WikedKentaur (arutelu) 13. veebruar 2018, kell 21:15 (EET)

See ei olnud otstarbekas, võtsin bloki maha. Hiljuti oli samasugune blokk, see ei laiene ainult koolidele. Andres (arutelu) 13. veebruar 2018, kell 22:17 (EET)
Mida see blokeering endast üldse kujutab? Kaastööblokeering? Lugemisblokeering? Kui koolid ise on nõus kaastööblokeeringuga, siis minu meelest kellegi huve just kuigivõrd ei riivata. --kanakukk (arutelu) 13. veebruar 2018, kell 22:23 (EET).
Tegu on kaastööblokeeringuga. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. veebruar 2018, kell 22:47 (EET)
Blokeering ei puuduta ainult koole, vaid ka teisi kasutajaid. Andres (arutelu) 13. veebruar 2018, kell 23:04 (EET)
Minu meelest saab blokeeringut määrata nii, et see sisseloginud kasutajaid ei mõjuta, vaid lihtsalt takistab anonüümset kaastööd ja/või uute kasutajate loomist. Tundub, et asjaliku kaastöö jaoks võiks seal olla oma konto. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. veebruar 2018, kell 23:06 (EET)
Ei ole üldse karm, vaid vägagi õiglane. -Mardus /arutelu 4. aprill 2018, kell 08:55 (EEST)

Redigeerimiste arvu statistika[muuda lähteteksti]

Mis redigeerimiste arvu statistikaga juhtus? Eile oli üle 5,035 miljoni. Täna aga on 4,905 miljonit. Kuidas selline asi võimalik on? Velirand (arutelu) 15. veebruar 2018, kell 09:26 (EET)

Ma olen mõelnud, et kuidas loetakse nö kustutatud muudatusi (st kas loetakse siia numbri sisse või mitte). Neid võiks meie vikis olla küll oma saja tuhande jagu. Seega muutusid kas statistika arvestamise põhimõtted või vikitarkvara uuendamisel on kuskil midagi nässu läinud. Ivo (arutelu) 17. veebruar 2018, kell 03:50 (EET)

Keeleline muudatus Vikipeedia päises[muuda lähteteksti]

Tere

Mul - äsja Vikipeediaga liitunul on ettepanek sõnamuudatuseks Vikipeedia päise allolevates alalinkides. Pärast "Sissejuhatus" on seal "Kaastöölisele". Ma kasutaksin parem sõna "Kaastöötajatele"

Tänan ja edu!– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Kutsik II (arutelukaastöö) .

Aitäh! "Kaastöötaja" tähendab EKSS-i järgi 'töökaaslane'. Minu meelest sobib "kaastööline" tähenduse järgi küll ([1]). Võib kaaluda mitmust, aga minu meelest on ainsus stiililiselt parem. Andres (arutelu) 16. veebruar 2018, kell 16:41 (EET)
Arvestades seda, et see on uuele kaastöölisele, siis kindlasti ainsuses, kuna see pole mõeldud kogu kollektiivile, vaid just nimelt igale uuele isikule individuaalselt. - Melilac (arutelu) 17. veebruar 2018, kell 08:14 (EET)

CEE Spring 2018 — international article contest — looking for local coordinator[muuda lähteteksti]

Wikimedia CEE Spring 2018 is annual article writing contests which will happen for the 4th time this year. International team is looking for a local coordinator from each country in Central and Eastern Europe and wee need one from Estonia. Local coordinator is responsible for:

  • Creating article list about Estonia (recommendation: 100 topics which have decent article in English Wikipedia, do not need to be most important topics about Estonia, can reuse last years list)
  • Creating local information page about contest
  • Promoting contest (site notice, social media, talk page messages,...)
  • (Optional) evaluate results and decide on winners in several categories. International team will provide automatic statistics if you create a talk page template and add to all new articles (details fill follow). You can get prize money for winners from the international team.

If you are interested, contact me for details and sign up as local coordinator on this page. --Papuass (arutelu) 21. veebruar 2018, kell 13:53 (EET)

EV 100 kampaania "Sajast kasvab miljon!" 23. veebruarist kuni emakeelepäevani, 14. märtsini[muuda lähteteksti]

Kes käis Wikimedia Eesti üldkoosolekul, see on juba informeeritud, aga me oleme viimased nädalad valmistanud ette kampaaniat, mille käigus tegime ettepaneku Vikipeedia artikli kirjutamiseks sajale teadlasele ning ühiskonnategelasele. Täna kuulutasime kampaania esimest korda avalikult välja ja me loodame, et kampaania "seemnegrupi" tuules liitub sellega kordades sama palju neid, kes soovivad eestikeelse entsüklopeedia tulevikule kaasa aidata. Loomulikult tähendab see lisakoormust Vikipeedia toimetajatele ja aktiivsetele kaasautoritele, aga palume uute kasutajatega hästi käituda ning neid heatahtlikult juhendada. Nagu ikka selliste kampaaniate puhul, oleme ka meie mõõdukas ajahädas, mistõttu projektilehe juhiste osa on hetkel algstaadiumis, kuid püüame selle sünnipäevaks korda saada. Lisaks sellele ootame vabatahtlikke, kes tahaks uusi kasutajad isiklikult juhendada -- aidata neid teemavalikul, artiklite vormistamisel vmt --, sest juba 100 inimese juhendamine võtab väga palju aega ning kuigi tegu on haritud ja kirjaoskajate inimestega, ei tunne sugugi mitte kõik neist Vikipeedia ökosüsteemi ega selle tavasid. Palun ka vabandust, et anname sellest kampaaniast siin teada alles selle väljakuulutamise hetkel! Põhjus on tegelikult lihtne -- kogu kampaania on sündinud jooksu pealt ning alles tänaseks settisid lõpuks paika kampaanialehe tekstid ning ettepanekud osalemiseks on enamuses tehtud sel nädalal. Nüüdseks on selge, et kampaania tuleb korralik ja loodame selle juures teie kõigi abile. Näidakem siis uute tulijate suhtes üles seda heatahtlikkust, mille poolest Vikipeedia nii kuulus on! --Märt Põder (arutelu) 23. veebruar 2018, kell 15:31 (EET)

Väga tänuväärne algatus! - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 24. veebruar 2018, kell 10:24 (EET)
Kui keegi tahab seda tänuväärset algatust toetada, siis on siin selgelt silma ette toodud ja punaseks tehtud, kes kallitest kaimudest tänini vikiartiklita kannatama peavad: Kasutaja:Õel&Pahatahtlik/EVp100. Aidakem ligimesi! --Õel&Pahatahtlik (arutelu) 27. veebruar 2018, kell 13:14 (EET)

Kampaaniaga seoses liitunud uutele kompetentsetele kirjutajatele tuleks ilmselt veelkord selgitada, et nende poolt Vikipeediasse sisestatud tekst ei kuulu sisestamise hetkest peale enam neile. Kirjutan, kuna lehel https://et.bywiki.com/wiki/Kasutaja_arutelu:Adeliine#Selgitus_p%C3%B5him%C3%B5tete_kohta on arenemas emotsionaalne vestlus Vikipeedia aluspõhimõtetest.--Andrus Kallastu (arutelu) 7. märts 2018, kell 15:18 (EET)

Jah, eks nad teavad, et Vikipeedia on meie ühine teadmistepank ega kuulu otseselt kellelegi, see on ka kampaania KKK all ja juhendmaterjalides rõhutatud, aga eks oma tekstist lahti lasta on kõigil raske ja ühisloome eripärad vajavad harjumist. Ma ei oska muud soovitada, kui olla ise arutelus targem pool ning võimalikult delikaatselt rõhutada, et artiklid sünnivad kaasautorite ühiste arutelude tulemusel ja kohati võib see olla tüütu, et peab kellelegi oma teadmiste kohta aru andma, aga teistpidi tagab just see Vikipeedia kvaliteedi ja tasakaalustatuse. Arutage ja selgitage ning püüdke säilitada külma närvi -- kogenumad vikipedistid on siin mu arust eelisseisus, sest nad on neid debatte eri arutelulehtedel niikuinii kümneid või sadu kordi läbi teinud. --Märt Põder (arutelu) 7. märts 2018, kell 15:34 (EET)

Vahepeal ülevaade kampaania seisust. Me saime edukalt sada teadlast ning ühiskonnategelast kaasatud ja osad neist on hakanud juba Vikipeedias toimetama, suurem jagu aga valmistavad oma tekste veel üksinduses ette. Võib eeldada, et suurem buum tuleb nädalavahetusel ja esmaspäeval. Olge siis selleks valmis ning säilitage külm närv!

Seniks palun aga kõigil teenekatel vikipedistidel samuti kampaaniaga liituda, sest me toome emakeelepäeval kampaanialehel ära ning saadame ka meediale kampaania raames loodud artiklite nimekirja ning oleks huvitav vaadata, kuidas on võrdlus meie saja kutsutud kirjutaja artiklite ja ülejäänute vahel -- see saab ka emakeelepäeva lõpptulemuste avaldamisel üheks põhirõhutuseks (lisaks sellele, et kes mida kirjutas -- aga siin saavad inimesed ainult kasutajanimede järgi spekuleerida, sest me ei avalda seoseid kasutajanime ja kampaanialehel toodud nime vahel).

Vikipeediast huvitatutele oleks julgustav, kui presidentide ja teadlaste artiklite kõrval oleks vähemalt samaväärne hulk n-ö lihtinimeste kirjutatud artikleid ning need ei jääks kvaliteedilt neile alla. Liituge kampaaniaga ja kirjutage emakeelepäevaks vähemalt üks põnev artikkel EV 100 kingikotti:

Lisaks sellele korraldame laupäeval 10. märtsil kl 12-17 Tartus sTARTUp Hubis artiklite kirjutamise laupäevaku. Sinna võiksid kõik kohale tulla -- see saab olema üks korralik edit-a-thon ja kui on soovi korralduses kaasa aidata, siis on meil vabatahtlike ja korraldajatega sealsamas reede õhtul ka korralduskoosolek, kus arutame kampaania käiku ja viimaseid samme ning jagame omavahel rollid ja vastutuse laupäevaseks kirjutamismaratoniks.

Panen lisaks kõigile hingele, et kutsuge kampaanias osalema oma sõpru ja tuttavaid, kellel võiks olla huvi Vikipeediasse panustamise vastu, aga kes pole seni veel selleni jõudnud. Meil ei toimu just iga aasta kampaaniat, kus Vikipeediasse kirjutavad presidendid, rektorid ja tuntud teadlased -- see on praegu suurepärane võimalus inimesi kaasata, sest selliste auväärsete kirjutajate korral ei saa olla kellelgi kahtlust, et tegu on olulise asja ja mitte veidrikest vikipedistide obskuurse meelelahutusega.

Täpselt selsamal põhjusel on aga vaja kampaaniasse tuua võimalikult palju n-ö lihtsurelikest kaastöölisi, sest muidu võib see tekitada tunde, et Vikipeediasse kirjutamiseks peab kuuluma Teaduste akadeemiasse. Barjäär Vikipeediasse panustamiseks on inimestel niigi suur ja sageli pole põhjus mitte teadmiste või oskuste puudumises, vaid selles, et tuntakse kõhklust trügida sisse juba toimivasse entsüklopedistide kogukonda. Olen noorte artiklikonkursside osalistega jpt inimestega vesteldes just seda väidet korduvalt kuulnud ja usun, et selles on tugev annus tõtt -- tõepoolest paistab Vikipeedia esmapilgul keeruline ökosüsteem koos oma tehniliste, entsüklopeediliste ning kogukondlike peensustega. Sellesse kogukonda sisse astumiseks peavad ühtviisi julgust koguma nii professorid, tudengid kui ka gümnasistid.

Tahaks väga, et rohkemad inimesed endas selle julguse leiaks -- ja siin saame kõik panustada sellega, et aitame selle julguse leida mõnel oma sõbral, tuttaval, kolleegil jne! --Märt Põder (arutelu) 7. märts 2018, kell 16:09 (EET)

Obskuurselt hästi kirja pandud :). Mul sihuke segadus - enne oli liitumisbänner (või kuis seda nimetada) Vikipeedia päises, enam nagu pole? Või klõpsin kuidagi valesti? --.Toon (arutelu) 7. märts 2018, kell 20:27 (EET)
Vahetati teise lingi vastu välja jah. Registreerumiseks: http://ev100.miljonpluss.ut.ee/ - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 7. märts 2018, kell 20:32 (EET)
Ja see märkus ka, et kui te uusi kaastöölisi juhendate, siis tänage esmalt selle pingutuse eest, mis nad juba teinud on, ja alles siis ütelge, mida saaks ja tuleks järgmiste artiklite puhul paremini teha. Uskuge mind, sellel on ka tagasiulatuv mõju nende juba koostatud artiklitele! Aga, jah, kui keegi kirjutab elu esimesi entsüklopeediaartikleid, siis ta tahaks saada ikkagi kõigepealt tagasisidet selle kohta, et kas tema kirjutatu üldiselt on selles vaimus, mida vaja -- kas ta saab ikka toonile õigesti pihta ja entsüklopedistide kogukond on valmis teda tunnistama ühena enda seast. Mh soovitan vaadata ka inglise vikipeedia hammustamise artikli täpsustusi. --Märt Põder (arutelu) 8. märts 2018, kell 10:14 (EET)

Selline tilluke märkus, et kuigi registreerunuid ja nende kirjutatud vikiartikleid otseselt kokku ei viida, võiks seda ikkagi näiteks president Kersti Kaljulaidi ja Jaak Aaviksoo puhul teha. Kasvõi sellepärast, et see oleks suurepärane fakt Vikipeedia:Kas teadsid rubriiki ja pakuks arvatavasti huvi ka laiemale avalikkusele. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. märts 2018, kell 19:55 (EET)

Massiblokeering[muuda lähteteksti]

Aadresside vahemik 104.237.80.0/20 on pikaajaliselt blokeeritud. Palun tehke see lahti, kes oskab. Sellist asja ei tohiks teha.

Seda pöördumist ajendab konkreetse inimese kaebus, et tal pole võimalik Vikipeediale kaastööd teha. Andres (arutelu) 24. veebruar 2018, kell 09:17 (EET)

Sel oli globaalne blokk, mis nüüd on lokaalselt maha võetud: Eri:Kaastöö/104.237.80.0/20
Nimelise konto loomise võimalus oli seal ka enne lahti jäetud. --WikedKentaur (arutelu) 24. veebruar 2018, kell 09:58 (EET)

Andmete kustutamine,[muuda lähteteksti]

Tere, mis õigusega kustutavad niinimetatud moderaatorid või administraatorid teksti, mis vastavad tõele. Näiteks sellest, et inimesel on laps ja mis nimeline jne., mis minuteada vikipeedias kajastatud persoonide lehtedel on ju täiesti loomulik. Sellise käitumisega te ju lükkate inimesi lehtede kirjutamisest eemale. Jääb sihuke mulje, et keegi lihtsalt suvaliselt kustutab andmeid ja nimetab tõele vastavaid asju "vahuks "– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 213.35.174.210 (arutelukaastöö) 4. märts..

Selle õigusega, et oled administraator ja sul on õigus tekste toimetada vastavaks projekti enda nõudmistele. Ma isiklikult muidugi arvan, et parem oleks õige (või tõenäoliselt õige), ent viitamata väite juurde lisada märge, et viidet oleks vaja - Melilac (arutelu) 4. märts 2018, kell 10:59 (EET)
Vikipeedia ei ole sugupuuuurimus. Vikipeedias nimetatakse ära avalikes allikates tõendatud sugulussuhted vaid teiste Vikipeedias artiklit omavate isikutega. Asjal on ka delikaatsete isikuandmete aspekt: entsüklopeedias ei tohi avaldada delikaatseid isikuandmeid. Teen ettepaneku lisada see reegel ka lehele Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole--Andrus Kallastu (arutelu) 4. märts 2018, kell 11:18 (EET)
Mulle teadaolevalt meil sellist nõuet küll ei ole, et laste äramainimise tarvis peab saama neist artikli kirjutada. Minu meelest oleks selline nõue ka ülemäärane.
Mis puudutab nüüd delikaatsete isikuandmete küsimusse, siis tuleb teada asjaolu, et on olemas argikeel ja erialakeel. Argikeeles võib minu varaline seisund (olenemata siis vaesusest või ülemäärasest jõukusest) olla minu seisukohalt delikaatne teave, midagi, millest ma parema meelega ei räägiks, aga seaduse mõttes ta seda (õrn, habras, soovimatu, diskreetne, ebamugav(?), delikaatne) olla ei pruugi. "Isikuandmete kaitse seadus" (IKS) loetleb delikaatsed isikuandmed ammendavalt (!) üles IKS § 4 lg 2, ja need on:
1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
3) andmed terviseseisundi või puude kohta;
4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed);
6) andmed seksuaalelu kohta;
7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
Näiteks, teadmine, et kanakukk määratleb end rahvuselt hiinlase, eestlase või reptiilina, on seaduse mõttes niisugused isikuandmed, mis liigitatakse delikaatseteks. Nagu ka asjaolu, et kanakukk on maailmavaateliselt keskkonnasõbralik (roheline) või et ta seda ei ole. Samas, näiteks varaline seisund seaduse mõttes ei ole käsitatav delikaatsete isikuandmetena. Ka andmed ülenejate (vanemate) ja alanejate (laste) sugulussuhete kohta, ei ole seaduse järgi osa delikaatsetest isikuandmetest.
Asjaolu, et mingid isikuandmed ei ole seaduse järgi delikaatsed, ei tähenda siiski seda, et neid võib igaüks publitseerida. IKS § 10 lg 1 järgi tohib isikuandmeid (delikaatseid ja mittedelikaatseid) töödelda (avaldada jne, vt IKS § 5 ja 6) üksnes andmesubjekti (isik, kelle andmeid töödeldakse, vt IKS § 8) nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui isik on oma lapsed ajalehes ise üles lugenud, siis on ta andnud nõusoleku nende avaldamiseks. Kui Edgar Savisaar on oma tervisekaardi ajalehe toimetusse saatnud, palvega see avaldada, siis ei ole tähtsust, kas tegemist on delikaatsete isikuandmetega või mitte. Alus nende avaldamiseks on isiku enda nõusolek. Näiteks on seaduslik alus isikuandmete töötlemiseks ka asjaolu, kui isiku surmast on möödunud 30 aastat (IKS § 13). Kui Jossif Stalin suri 05.03.1953, siis 1983. aasta 6. märtsist võib tema tervisekaarti igaüks publitseerida, olenemata sellest, kas ta oma eluajal selleks nõusoleku andis või mitte. --kanakukk (arutelu) 4. märts 2018, kell 11:49 (EET).
Siin peaks uurima veel Perekonnaseaduse Lapsendamise peatükki, mida vist AKI ei kata ....
§ 152. Lapse vanemate nõusolek https://www.riigiteataja.ee/akt/PKS?LeiaKehtiv#para152
suwa 4. märts 2018, kell 12:16 (EET)
suwa, ei saanud mõttekäigule pihta. Aga kui küsimus on selles, kas lapsevanem võib oma lapse (või oma lapsendatud lapse) kohta käivaid andmeid netti üles panna, siis ehk aitab vastuseni jõuda ÜRO peaassamblee "Lapse õiguste konventsiooni", "Lastekaitseseaduse", "Tsiviilseadustiku üldosa seaduse" ja "Isikuandmete kaitse seaduse" tõlgendamine nende koosmõjus? Lühidalt öeldes: lapsevanemal on küll lapse suhtes eestkoste õigus, kuid tuleb kaaluda avalikustamise eesmärki, lapse huvisid, arvestada lapse seisukohta, tema võimalikku soovi täisealisena neid andmeid avaldada, ja kui esine ülekaalukat vajadust, siis lapse kohta käivaid isikuandmeid (sh siis tema vanemate nimesid) avaldada ei tohiks. Seda enam, et kord juba avalikustatud andmeid on üsna raske inimeste peadest kustutada. Tõsi on muidugi ka see, et eks kooli lõpetamisel on ikka näha, kes last õnnitlema tulid, ja et võrreldes poliitiliste vaadetega, on andmed sugulussuhete osas võrreldamatult vähem tundlikud. Vist. --kanakukk (arutelu) 12. märts 2018, kell 22:59 (EET).

Et kui võtta näide Andrus Ansipi lehelt, siis kuidas seal on laste ja eraelu kohta üllataval kombel palju infot, mida teistel ei lubata aga Ansipil lubatakse, seletus oleks tore.

Mina küll ei ole Andrus Raissare artiklit revideerinud ega ole üldse miski ülemus siin, aga püüdes pakkuda teoreetilist abi, siis ütleksin, et pinnapealse otsingu järel ma ei suutnud leida avalikke allikaid, kes Andrus Raissare järeltulijad on. Näiteks andmeid Andrus Ansipi lähedaste kohta võib leida väga hõlpsalt. Asjaolu, et keegi on Andrus Raissare lähituttav ja tema teab, kes Andruse lapsed on, ei anna alust neid andmeid igaühele avalikustada. Kui keegi teab oma tuttava kodust aadressi või telefoninumbrit, siis ei ole see seaduslik alus neid andmeid igaühega jagada. Teiseks, Vikipeedia puhul on ka veel nõue, et kõik väited peavad olema viidatud. Kui andmeid on võimalik viidata, siis võib arvata (seaduses on olemas ka paragrahv (IKS § 11 lg 2), et juhul, kui asjas on ülekaalukas avalik huvi, siis võib ka ilma nõusolekuta avaldada), et isik on ise andnud nõusoleku nende andmete avaldamiseks. Niisiis, kui Andrus Raissar kirjutab ise oma laste kohta, siis ta peaks need andmed kõigepealt väljaspool Vikipeediat avaldama. Samas, arvestades, et Vikipeedia on alles algusjärgus, mida tõendab kasvõi asjaolu, et Andrus Ansipi artiklis ei ole andmed tema lähedaste kohta viidatud, siis minu meelest ei ole ka midagi väga hullu, kui Andrus Raissar iseenda kohta artiklit kirjutades jätab oma järeltulijate andmed viitamata.
Mis puutub nüüd sellesse, et Andrus Raissare artiklist on väljavõetud ka andmeid tema eraelu kohta, siis ma julgeksin arvata, et arvatavasti on põhjus selles, et andmed ei olnud viidatud. Võib-olla on ka asi selles, et mõni kaastööline on arvanud, et mingid andmed ei ole entsüklopeedilised, st siia kirjutamise väärilised. Minu isiklik seisukoht on, et ei tohiks väga vahet olla, kas me kirjutame Stalini kohta, et ta käis vaimulikus seminaris õppimas või keegi Andrus oli turvatöötaja ja lukksepp mingil perioodil oma elust. Neid andmeid avaldatakse ju selleks, et saada aru inimese loomusest. Aga las need kirjutavad, kes neid andmeid sealt kustutavad. --kanakukk (arutelu) 4. märts 2018, kell 13:17 (EET).

Minu meelest on nii, et kui Vikipeedias on andmed laste vms kohta, mida guugeldades pole võimalik leida, siis võib need kustutada. Andres (arutelu) 4. märts 2018, kell 13:28 (EET)

Minu meelest võib kõik viitamata väited kustutada, kui need ei ole üldtuntud. Enamasti andmed kellegi laste kohta ei ole üldtuntud, ja isegi kui on, siis parem on viidata ikka pigem rohkem, mitte pigem vähem. --kanakukk (arutelu) 4. märts 2018, kell 13:32 (EET).
Jah, kuid siin tuleks lisaks olla ka allikakriitiline: sopalehes või propagandakanalis ilmunud infot (isegi kui see vastab tõele) ei tohiks kergekäeliselt viitena kasutada.--Andrus Kallastu (arutelu) 4. märts 2018, kell 18:08 (EET)

Jäin ka lugema seda arutelu, minuarust on määratlematta suhteliselt palju, mida võib ja mida mitte. Lugesin ka teemaks oleva lehe mahakustutatud teksti, ilmselgelt on seal palju mis niisama prügikasti on tõstetud. Võtsin suvaliselt lahti persooni lehti mis vikipeedias kajastatud ja paraku ei ole paljudes info viidetega. Seega on selgelt inimese lehelt pool tekstist kustutatud lihtsa nupule vajutusega. Kuidas lahendada, seda peab see kustutaja lahendama, seda peaks ju olema näha, kes see asjapulk teil seal on.

Kuna vastuseid enam ei laeku, siis kirjutan eelpool kirjutatule, kes küsis erinevusi, mida Ansipi lehel on ja mida teistel ei lubata. Tervet Ansipi lehte ei viitsinud hakata lugemagi, jäi koheselt silma sõjaväe teenistuse jutt, mis näiteks mureteemaks olevalt Raissari lehelt kustutati. Kindlasti on seal veel Teiepoolt niinimetatud vahtu, mida kustutatud on. Ahjaa, lappasin veel Tanel Padari pesrooni lehte ja seal jäi silma samuti vahtu, milliseid autosid on omanud ja millise autoga jäi purjuspeaga vahele. Kas Teie arvates on see siis mitte kollase ajakirjanduse jutt, mida Teiemeelest ei tohiks vikipeedias olla. Vaadake nüüd ise, kas on kõik ikkagi võrdne, ühe inimese persooni lehelt kustutatakse infot, nimetades seda vahuks, teisel persoonil aga on seda niinimetatud vahtu lubatud kajastada. Järeldused siin tehke ise, kes te vikipeediat üritate paremaks muuta !

Lugupeetud anonüümne kirjutaja. Erinevalt teistest internetiallikatest võimaldab Vikipeedia kaastööd. Nii et kus vahtu näed, palun roogi see välja. See ei ole kellegi teise ülesanne rohkem kui Sinu oma. --Andrus Kallastu (arutelu) 6. märts 2018, kell 14:27 (EET)
Loomulikult on avaliku kaastööd lubavad paigakesed nagu Vikipeedia ka teatava sisse ehitatud konfliktiga. See, mida eri inimesed vahuks peavad, erineb. On detaile, mis on vaieldava väärtusega ja siin tekibki viitamise küsimus. Kui on ära näidatud, et teemat on kajastatud, siis on see teatav inimgrupi jaoks olnud oluline informatsioon - ja selliste asjade kustutamisel vabale portaalile väga rangeid reegleid lihtsalt ei saa ette kirjutada (muidu oleks tegemist poolvaba ehk modereeritava süsteemiga nagu vikipeedia eellane nupeedia seda oli. - Melilac (arutelu) 6. märts 2018, kell 21:23 (EET)

Lgp. mitteanonüümne kirjutaja, mina lihtsalt sattusin siia huvipärast lugema ja proovisin asja kulgu süveneda, kuna näen et Teil on siin probleeme mida lahendada, siis hea on näha, et inimene või siis kasutaja kes andmeid kustutas, ei ole üldsegi kaasatud siia vestlusesse, et omapoolseid arvamusi siin teistega jagada. Seega soovin Teile jõudu selle vikipeediaga.


Juhtusin ka lugema seda arutelu, no kena kollane ajakirjandus. See Teie teemaks olev kasutaja kes andmeid teil siin kustutab, kas ei soovigi teemal olevast murest rääkida ? Lasteaed!

Ma ei märganudki, et siin selline arutelu on tekkinud. Aga mis siin ikka öelda, kui inimesed ei viitsi endale selgeks teha, mis Vikipeedia on ja asuvad kõigepealt endast ilustavaid artikleid kirjutama, suutmata eristada olulist mitteolulisest. Kavatsen ka edaspidi kustutada viitamata infot, mis minu meelest ei ole ka oluline või laiemat huvi pakkuv. --Metsavend 12. märts 2018, kell 14:23 (EET)
EKSS ütleb, et ilustamine tähendab mh "tegelikust kaunimana esitama v. kujutama, lakeerima". Ma ei suutnud sellest redaktsioonist leida midagi sellist, mis oleks Raissart kirjeldanud viisil, mis tegelikkust arvestades olnuks liialdus. Ma muidugi ei tea ka, millised faktid Raissare kohta tõele vastavad, aga seal ei ole ju kirjas, et ta on Eesti president, kindral jne, mis on hõlpsasti kontrollitavad väited ja ilmselgelt ilustamine.
Kui inimene kirjutab enda kohta ainult talle ja tema lähedastele teadaolevaid positiivseid fakte oma elust, siis see ongi ilustamine ja enesereklaam. Võib-olla on tõepoolest tegemist ideaalse inimesega, aga ma julgen kahelda selles. Seetõttu ma soovitan tungivalt mitte kirjutada artiklit iseenda kohta. Paraku paljud just sellest alustavad ja sageli sellega ka piirduvad (vt Eri:Kaastöö/Seida ja Eri:Kaastöö/Mangust. Nende jaoks on Vikipeedia üks enesereklaami vahend. Ma ei hakka sobimatult sõnastatud fraase ("otsustas teha kannapöörde elus", "Plaanitult edu saavutades asutas koos legendaarse manageri...", "Osales aastaid ka firma juhtkonna töös", "Otsustas jääda truuks toiduainete lainel", "valiti aastal 2000 esindusliku zürii otsusega Eesti aasta meesmodelliks") ümber sõnastama, kui need pole isegi viidatud. Oleksin pidanud seda arutelulehele kirjutama, aga ilmselt ununes. --Metsavend 13. märts 2018, kell 10:30 (EET)
Mis puutub olulise ja mitteolulise eristamist, siis ka selles osas jääksin ma eriarvamusele. Sedavõrd tühine asi, nagu liinibussi sõiduplaan, võib ka esmapilgul olla ebaoluline tarbetekst. Aga teisalt on sellest võimalik välja lugeda teavet ühiskonna jõukusest, ühiskonna elukorraldusest jne. Kui ikka aastal 2050 kell 3 öösel käib buss iga 5 minuti tagant, aga 2010 ei sõidagi sel kellaajal, siis minu meelest see asjaolu sisaldab küll olulist teavet. Ta võib-olla ei ole oluline teave Metsavenna jaoks, aga Metsavend tegelikult ei peagi ju hommikut alustama sellest, et ta loendab mitu bussi mingil ajahetkel väljus. Millest, muide, selline arvamus, et Stalini elulugu pakub laiemat huvi? Minul ei ole küll sellist veendumust, et Kaubamaja iluosakonna kliendid muud ei teegi, kui et loevad diktaatorite elulugusid. Mina tahan küll Vikipeediast teada saada, et Taavi Rõivas oli lehepoiss, ja sedagi, et ta arvas, et kui ei küsi (kas soovitakse ajalehte), siis on vastus alati ei. Võib-olla soovib keegi sedasama teada saada Andrus Raissare kohta, et kas ta on olnud turvatöötaja. Need asjaolud tegelikult kõnelevad inimesest.
Venelastel on selle kohta hea võrdlus, mida ma siinkohal kirja ei hakka panema. Aga liinibussi sõiduplaanile Vikipeedias kindlasti kohta ei ole. --Metsavend 13. märts 2018, kell 10:30 (EET)
See on muidugi õige, et väiteid tuleb viidata, ja et Andrus Raissare artiklis on neid kasinalt. Aga samamoodi on ka õige, et administraator peab olema teiste kaastööliste suhtes viisaka ja abivalmis hoiakuga. Rääkimata siis postulaadist "Minu meelest administraatorid peaksid tegema kvaliteetsemat tööd, sest nende järgi otsustatakse Vikipeedia üle" (Andres, 28.05.2014). Väga sageli kohtan ma erinevate administraatorite poolt etteheiteid, et üks v teine asi pole tähelepanuväärne, ei ole entsüklopeediline jne, aga mitte keegi neist ei vaevu seejuures kuigivõrd täpsustama (see on mõnevõrra utreering ja ülekohtune, aga taevas päris sinine siiski ei ole), et kus ja kui kõrgel siis latt ikkagi on, kuigi võiks arvata, et kui 10-15 aastat kaastööd teha, siis niisuguste suuniste esitamine oleks 2 sekundi kopeerimise-kleepimise vaev, et seda on võimalik (uuele!!!!!11111oneone) kaastöölisele heatahtlikult ja delikaatselt selgitada. Seda enam olukorras, mil tegutsemisaastaid juba 16, ja mil meil tegelikult ei ole vertikaalset käsuliini ega ka selgust selles, mis on tähelepanuväärne ja "laiemat huvi pakkuv". --kanakukk (arutelu) 12. märts 2018, kell 22:59 (EET).
Tähelepanuväärsus ongi subjektiivne, selles võib mingid reeglid kokku leppida, aga minu üle 10-aastane kogemus siin näitab, et see on väga raske. Seetõttu lähtun oma kõhutundest ja avalikult kättesaadavast infost. Muidugi võin eksida, aga selleks ongi meil siin terve hulk admine, kes saavad vajadusel mind parandada. --Metsavend 13. märts 2018, kell 10:30 (EET)

Artiklid lastest[muuda lähteteksti]

Milline on seisukoht lastest artiklite kirjutamise kohta? Mulle tundub, et ka Laste Eurovisioonist osavõtjate kohta ei peaks artikleid kirjutama enne kui nad ka täiskasvanuna laulmise või muuga silma paistavad. --Metsavend 9. märts 2018, kell 15:13 (EET)

Minu meelest ei oleks vaja selliseid artikleid kirjutada. Ühe Hiina IP numbri alt kirjutatakse neid artikleid. Velirand (arutelu) 9. märts 2018, kell 15:18 (EET)
Ma arvan, et võitjate kohta võib olla artikkel (nemad on töenäoliselt siis kas või võidu tõttu ka allikates rohkem kajastatud), lihtsalt osalejate kohta mitte. Adeliine 9. märts 2018, kell 15:21 (EET)
Kui mistahes eas inimene on osalenud oma nime all mistahes olulisel võistlusel, saavutanud seal auhinnalisi tulemusi, mis on leidnud kajastamist meedias – ma ei näe mingit põhjust, miks põhimõetteliselt ei võiks sellisest inimesest olla Vikipeedias artiklit? --Andrus Kallastu (arutelu) 9. märts 2018, kell 16:36 (EET)
Või siis näiteks Jordie. Kui vanalt tal need superhitid nüüd välja tuligi? Kindlasti artiklivääriline. Kindlasti ka lapsnäitlejad, kes hästi lapsi mängisid (McCulkin) väärivad artikleid. - Melilac (arutelu) 10. märts 2018, kell 11:41 (EET)
Õige! Muidugi pole vaja! Ja kui keegi saab noorsportlasena näiteks teivashüppes või iluuisutamises maailmameistriks, siis artikliga ootame, kuni ta saavutust täiskasvanuna kordab. Laseme alamõõdulised vette tagasi! --82.131.43.214 10. märts 2018, kell 17:06 (EET)
Ma pidasin konkreetselt silmas Laste Eurovisioonist osavõtjaid. Velirand (arutelu) 10. märts 2018, kell 17:09 (EET)
Pelgalt võistlusel osalemine ilma muude saavutusteta küll tähelepanuväärseks ei tee. Eesti näiteks sellel võistlusel ei osale ning meediakajastus ka vist puudub. --Pelmeen10 10. märts 2018, kell 17:30 (EET)
1) Ma nõustun inglisviki elavate isikute biograafiate poliitikaga (en:WP:BLP), kus märgitakse, et yhekordne saavutus ei muuda yldjuhul kedagi oluliseks.
2) Laste kohta artiklite kirjutamine on yleyldse mõnevõrra kahtlane teema, sest neil on täiskasvanutega võrreldes oluliselt vähem võimalust (ja oskust) kontrollida, mis andmeid nende kohta avaldatakse ning nad on identiteedivarguse suhtes oluliselt haavatavamad. Daniel Charms (arutelu) 14. märts 2018, kell 13:52 (EET)
  • Üks võit või osalemine pole määrav. Kui inimese saavutustest kirjutatakse pressis pidevalt, siis hea näide oleks Kelly Sildaru. -Mardus /arutelu 9. aprill 2018, kell 13:46 (EEST)
Kelly tähelepanuväärsuses ei kahtle keegi. Henry Sildaru oleks võib-olla parem näide. --Pelmeen10 9. aprill 2018, kell 20:40 (EEST)

Kummituskasutajad[muuda lähteteksti]

Artiklite kvaliteedinõuete seas on järgmine nõue, et vastuhääli ei tohi olla. Samas on meil mitmeid vikipediste, kes on aktiivse tegutsemise lõpetanud. Kui nüüd mõne sellise artikli puhul on takistuseks taolise aktiivse tegevuse lõpetanud kummituskasutaja hääl, siis kuidas peaksime käituma? - Melilac (arutelu) 10. märts 2018, kell 15:37 (EET)

No midagi säärast, et näiteks neli täiendavalt antud poolthäält nullistaks kummituskasutaja vastuhääle. --Hirvelaid (arutelu) 10. märts 2018, kell 16:27 (EET)
Formaalse reegli saab kehtestada ainult siis, kui sama formaalselt määratakse selle kasutusala. Kes on sel juhul "kummituskasutaja" või "mitteaktiivne vikipedist"? Kas jutt on kelleltki hääle ära võtmisest, kes tahab hääletada, või aastate eest antud vastuhäälest? Viimase vastu aitab, kui teha uus hääletus. Esimesel juhul kerkib küsimus, kui passiivne peab keegi olema, et teda tohiks vaikima sundida. (Kas arutelulehed lähevad arvesse? Kategoriseerimine? 1-5 muudatust viimase kuu jooksul? 42 muudatust kuus kuud tagasi?) Ei saa nii, et neli poolthäält topivad padja suhu igaühele, kelle "kummituseks" tembeldamises need neli omakeskis kokkuleppele saavad. Reegel peab olema selge. --82.131.43.214 10. märts 2018, kell 17:04 (EET)
Olen anonüümikuga täiesti nõus. Kõigepealt tuleks püüda mõista, miks see vastuhääl on antud, ja katsuda need põhjused kõrvaldada. Seejärel saab hääletuse tunnistada ebaõnnestunuks ja korraldada uue hääletuse. Taivo 10. märts 2018, kell 18:01 (EET)
Jah, see on õigem lähenemine.--Hirvelaid (arutelu) 10. märts 2018, kell 18:19 (EET)
Jah, ent siin on taas küsimus ajaperioodist. - Melilac (arutelu) 10. märts 2018, kell 21:30 (EET)
On olemas kasutajaid, kes on aktiivsed muudes kohtades kui vaid Eesti Vikipeedia. Praegu paistab ettepanek rohkem olevat stiilis "kes siin kaua hääletanud/toimetanud ei ole, ei peaks hääletusõigust justkui omama." Siis on olemas veel käpiknukk-kasutajad, keda mõni pahatahtlik kasutaja kasutab ainult häälteenamuse saamiseks. -Mardus /arutelu 4. aprill 2018, kell 09:01 (EEST)

Google Chrome[muuda lähteteksti]

Mingil teadmata põhjusel ei saa ma Chrome'i kasutades vikipeediasse sisse logida. Kas see on ainulaadne olukord ja mida peaks tegema asja lahendamiseks? - Riti (arutelu) 14. märts 2018, kell 21:45 (EET)

Mis op.süsteemi kasutad? Kas mingi veateade ka tuleb? Võib olla aitab parooli muutmine. --Tiia (arutelu) 15. märts 2018, kell 01:00 (EET)
Hmh. Proovisin ka täna Chrome'iga sisse logida, Chrome jooksis kokku. Opsüsteemiks Windows 10. - Melilac (arutelu) 15. märts 2018, kell 06:47 (EET)
Mul logis Chrome'i ja Windows 10-ga kenasti sisse, mistõttu see võib-olla lokaalne viga. --Kuuskinen (arutelu) 15. märts 2018, kell 10:59 (EET)
Soovitaks kontrollida, kas kasutajanimi on õigesti kirjutatud, sest Vikipeedias on see tegelikult tõstutundlik.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. märts 2018, kell 11:13 (EET)

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Kas teil win10 uuendatud on? CERT-EE: uuendage Windowsi operatsioonisüsteemi Viga võib tõesti olla tõstutundlikuses. --Tiia (arutelu) 16. märts 2018, kell 06:56 (EET)

Nüüd tundsin ise ka probleemi. Leht ei lae ära, mingit viga ei anna ja asi peaks olema serveris. Ülekoormatud? Mõne lehega mõtles, mõnega ei mõelnud. Ehk see pole brauseri probleem. --Tiia (arutelu) 21. märts 2018, kell 03:29 (EET)

SKT 2018 a.[muuda lähteteksti]

Kui keegi on vaadanud Eesti elanike arvu 01.01.2018 a. (1 318 705 inimest) ning SKT-d kogu Eesti kohta (25,683 miljardit USD), siis SKT ühe elaniku koha ei tule lihtsa matemaatilise arvutuse kohaselt mitte esitatud 33 375 USD, vaid 19 480 USD. Kas viga või tahtlik "eksitus" või olen millestki valesti aru saanud? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 83.191.197.215 (arutelukaastöö) 17. märts.

Esiteks on tegemist erinevate allikatega (neil andmetel on viited juures), teiseks eri aastatega ja kolmandaks veaga (väiksemal on dollarite asemel võetud eurod). Oled alati teretulnud andmeid uuendama ja parandama.- Melilac (arutelu) 18. märts 2018, kell 08:25 (EET)
Siit muidugi küsimus: kas ei võiks taoliseid andmeid esitada võimaluse korral ka eurodes?- Melilac (arutelu) 18. märts 2018, kell 08:46 (EET)

Panin sinna praegu viimase IMF-i mõõdetud aasta ehk 2016. --WikedKentaur (arutelu) 20. märts 2018, kell 07:09 (EET)

Probleem oli selles, et kogu SKT (25 miljardit) on esitatud nominaalsena, aga inimese kohta (33 tuhat) ostujõu pariteedi järgi. --Vihelik (arutelu) 20. märts 2018, kell 20:26 (EET)

„Internatsionaal“palve[muuda lähteteksti]

Märtsi algusest on juhtunud nii, et vähemalt 2 viite tekstiosas (viited hetkel nr 565, 642 (hetkel nr 641 sest nr 565 varjasin-21. märts 2018, kell 23:22 (EET)~ —Pietadè 21. märts 2018, kell 23:22 (EET)), artikkel „peitsõda“ me piiril (piirel)) on miskit valesti (annab punase teate: invisible characters), kui kellelgi oleks vahendeid (sh aega) ja oskusi korda teha, siis tänud ette, maamuna ülalt- ja altpoolt! (PS! selle "tüki" maht on hetkel „Page length (in bytes) 408,082“) ja ilmselt mitmeist tegureist olenevalt ei pruugi tegevus tavalihtne olla.—Pietadè 21. märts 2018, kell 22:23 (EET)

Imelik on see, et 565 on viga 404 ehk lehekülge ei leitud (ilmselt kustutatud) aga 642 on täitsa olemas. --Tiia (arutelu) 21. märts 2018, kell 22:52 (EET)
Siis kui see 565 tekkis, sünnilt punasena, oli sihitud artikkel koos ruumiga olemas (ja copy-paste'iga pealkirju vahendades ei näe sa kunagi sisu (meenuta nt DJ copy-pastat, kus ta kopeeris pealkirjad koos sõnade sees olevate 'shy' märkidega, ja, siis imestas, kui imestas), minu praegu kasutusel olevad softid näitavad käsu korral ära peidetud sisu, nende (565, 642) puhul oli/on (nähtavaks) anomaaliaks ainult CCS1 punane kaeblus;... ja, järelikult, alustan venekeelse(te) pealkirja(de) kustumisele saatmisest...), muud midagi kui et Taganka/Sadovaja/+N² undisclosed locations "ruulib", ku medeni jõuab, siis vähemalt teada, et "5. "domeeni"" location-riik põlnd esimene...~
konkreetse "asja" kohta võib õelda, et eelnimetatud art ja sellega seotud art arvu ja külastusi vaadates tekkib siiski sportliku huvi kanti nähtumus: kaua kestab? lauskaua? ei usu...—Pietadè 21. märts 2018, kell 23:15 (EET)
Täienduseks veel niipalju, et hetk tagasi asendasin 16. III all pealkirja kirjega ""|title=zero"", punane kaeblus kadus ja ilmselt siis käsu title lugemise alguses oli miskit valesti.—Pietadè 21. märts 2018, kell 23:33 (EET)

Kõnealused viited on:
|title=​Мобильная группа Представительства ДНР в СЦКК подтвердила оба факта обстрела Саханки / Mobile team of the DPR Representative Office to the JCCC confirmed both facts of shelling on Sakhanka {{!}} Официальный сайт ДНР|...
|title=​​Украинская сторона передала тело убитого в плену бойца ДНР — Минобороны {{!}} Официальный сайт ДНР...}}</ref>, st, CSS ütleb, et ''title'' 1. character ei sobi

Ah jaa, mix see meisse puutub? Nii palju ikka, et copy-paste „tikandiga“ heegeldades oleks hea eelvaatestki tulemus üle vaadata (mitte nt anno MMXVIII tõdeda, et anno MMVIII pingutusetega loodu, s***tu, on ~10 aastat elus ja iseloomustab tegijaid), siis ei pea keegi seda nt 50 aasta pärast tegema...
Hea uudis ka, lõpetuseks, "Üksmeelsete gerontoloogide ühingu" kinnitusel loobub hr Valodya aastal 2088 oma kandidatuuri uuesti ülesseadmisest, vaatamata rahva tahtele, sest kavatseb pühenduda järeltulijatele...—Pietadè 21. märts 2018, kell 23:44 (EET)

Sidekriipsuga aastaarvude lingid[muuda lähteteksti]

Meil on umbes 50 ümbersuunatavat linki, kus aastaarvude vahel on keeleliselt vigane sidekriips, nt Eesti politsei (1918-1940) või Otto Magnus von Stackelberg (1704-1765). Ilmselt lähemal 5-10 aastal Eesti keelekorraldajad seda alternatiivvormi ei luba. Kas peaksime need keeleliselt vigased lingid kustutama?--Estopedist1 (arutelu) 22. märts 2018, kell 10:23 (EET)

Ümbersuunamisi kustutama pole küll vaja hakata. Muide, sidekriips on järjestikuste arvude vahel lubatav.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. märts 2018, kell 11:30 (EET)
Üldiselt on ka päris vigastelt keelevormidelt ümbersuunamine vikides sage praktika, kui vead on levinud. Antud juhul - arvestades, et suurel osal kasutajatest pole head lihtsat viisi õige pikkusega kriipsu kasutamiseks, valdav osa ei teagi, et nad peaksid midagi teisiti tegema ja neistki, kes teavad, suurem jagu ei hooli sest karvavõrdki - oleks kustutamine lihtsalt masendavalt rumal. --195.8.205.133 22. märts 2018, kell 18:47 (EET)
Kaks viimast muidugi õpetaks rahvast ja poleks rumal, aga vaat see esimene... - Melilac (arutelu) 25. märts 2018, kell 10:37 (EEST)
  • Parem oleks teha õigete kriipsudega, et siis teisaldada ja ümber suunata. Eri sidekriipsude kirjutamise õpetused on kriipsude kohta käivas ingliskeelse wiki artikli ühes tabelis. -Mardus /arutelu 9. aprill 2018, kell 15:04 (EEST)

Täpsustavate märksõnade analüüs[muuda lähteteksti]

Andmepäringuga kogusin kokku kõik meil kasutatavad täpsustavad märksõnad, nt täpsustav märksõna poliitik lingis Jüri Põld (poliitik). Tulemused on siin: Kasutaja:Estopedist1/Täpsustavate märksõnade analüüs. Kui mõnel adminnil viitsimist, siis siin on palju vihjeid muu hulgas kustutamiseks ja etwiki andmestiku korrastamiseks--Estopedist1 (arutelu) 26. märts 2018, kell 10:53 (EEST)

Navmalli alammall[muuda lähteteksti]

Kopeerin en:Template:Circle of fifths malli hetkel liivakasti ja see vajab malli {{Navbar-collapsible}} (kustutatud). Kas on võimalik see lahendada ka teisiti või siiski peab selle uuesti looma? Hetkel ei näita sinist riba tekstiga. Mall ise on selline:

ehk {{#invoke:navbar|navbar|collapsible=1}}. --Tiia (arutelu) 28. märts 2018, kell 12:06 (EEST)

lihtsast taastamisest abi polnud, seepärast kustutasin uuesti.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. märts 2018, kell 14:37 (EEST)
Suured tänud Ahsoous! Huvitav, et olemas ilma mallita. --Tiia (arutelu) 28. märts 2018, kell 15:25 (EEST)
Aga malli nimeruumis ei mõju. Mall {{Kvindiring}} --Tiia (arutelu) 28. märts 2018, kell 15:29 (EEST)
Aitäh @Cumbril:! Nüüd on eestikeelne ka. --Tiia (arutelu) 29. märts 2018, kell 01:08 (EEST)

Veel navigatsioonimallidest[muuda lähteteksti]

Kui keegi on vaadanud enim oodatud lehekülgi, siis paneb ta ilmselt peagi tähele, et nende seas on palju mallide arutelusid, mille "oodatavus" on enam kui kahtlane (vajaliku ja korrektse malli puhul pole midagi arutleda) ja millele loob lingi mall ise iga mallist hõlmatud lehekülje juurde. Kas on mingeid ettepanekuid, kuidas sellele läheneda? -Melilac (arutelu) 30. märts 2018, kell 08:33 (EEST)

@Melilac:, kas mure on selles, et soovitakse malli või mallile tuleks lisada väli, mis kategoriseeriks? --Tiia (arutelu) 30. märts 2018, kell 13:50 (EEST)
Minu arusaamist mööda mitte kumbki neist. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 30. märts 2018, kell 14:53 (EEST)
Küllap vist nimeruum "Malli arutelu" on võimalik sealt statistikast kuidagi väljaarvata. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 30. märts 2018, kell 14:53 (EEST)
Ma sellele ei panustaks, erilehed ilmselt alluvad reeglitele, mis arendajad vikide jaoks on määranud, vaevalt me erandit saame paluda. Mina näen järgmisi võimalusi: 1) mitte mallidesse neid arutelulinke panna, 2) oodatud lehtede nimekirjas neid linke ignoreerida, 3) "oodatud" aruteludesse midagi kirjutada. Ise eelistaksin esimest võimalust. Adeliine 30. märts 2018, kell 15:15 (EEST)
Ma pigem arvan, et on siiski mõtet sinu variantidest kolmandat kasutada. Inglisvikis pannakse sinna kasvõi projektide ja portaalidega seotu, me siin ilmselt küll nendeni lähitulevikus väga ei jõua, kuid vähemalt artiklite klasside tekitamisega on siingi algust tehtud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 30. märts 2018, kell 15:35 (EEST)
Ise eelistaksin pigem kolmandat.. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 30. märts 2018, kell 16:22 (EEST)
Projekti või portaali mall on hea mõte ja tulevikule mõeldes võiks juba täna mingi visiooni teha. --Tiia (arutelu) 30. märts 2018, kell 17:29 (EEST)
Ma ise eelistan ka seda kolmandat, ainult et mul puudus ettekujutus sellest, mis seal olema peaks. Melilac (arutelu) 1. aprill 2018, kell 08:10 (EEST)

Pildid ja "pildi/foto-õigus.ed"[muuda lähteteksti]

Oskab ehk keegi juhatada, kas allikas free-photos sisalduvaid fotosid tohib/saab ka Wi-s kasutada?
Näiteks see foto või või see (alul oli see vist esivalikus, praegu tuli otsimootoriga terve posu) nt sisestades Tallinn, Toompea jne (valiku üle võib ent alati vaielda, nt "Elva" kogumikus on viimasena kilpkonn..., ja "Elva" all olev maja hoopis maja Tartus Elva tänaval...)
otsingsõna "raba" ent suhteliselt viljakas ja suhteliselt palju Maarjamaa rabasid...—Pietadè 30. märts 2018, kell 16:37 (EEST)

Vaatasin sinna paavsti foto alla. Väidetavalt "Public Domain" ehk avalik omand, seega justkui võiks. Samas tuleb hoolikalt jälgida, milline litsents konkreetsel fotol on, sest vähemasti lehe alaserva kirjutatu väitel on seal eri sorti litsentse: "The images at Free-Photos.biz come mainly from Wikimedia Commons or from our own production. The photos are either in the public domain, or licensed under free linceses: Free-Photos.biz license, GPL, Creative Commons or Free-Art license. Some very few other photos where uploaded to Free-Photos.biz by our users and released into the public domain or into free usage under another free license (like GPL etc.)." Ma pole sugugi kindel, kas Commons neid kõiki tunnistab. (Free-Photos.biz litsents? Free-Art litsents? Ma peaks neid tükk aega lugema ja mõne asjatundjaga konsulteerima, et nende kohta midagi kindlat lubada. Igatahes tuleb Commonsisse laadides litsentsid hoolikalt kopeerida, mitte standardse CC 4.0ga asendada - igaks juhuks hoiatan, kõik alati sellest aru ei saa.) Õigupoolest ei luba nad ka ise midagi kindlat: "While the copyright and licensing information supplied for each photo is believed to be accurate, Free-Photos.biz does not provide any warranty regarding the copyright status or correctness of licensing terms. If you decide to reuse the images from Free-Photos.biz, you should verify the copyright status of each image just as you would when obtaining images from other sources." Niisiis: kui kasutad, peaksid nende arvates ise kuidagi kindlaks tegema, kas nende andmebaasi kirjutatud litsentsiinfo vastab tõele või ei. Nemad pesevad käed puhtaks. Ja lõpetuseks: "The use of depictions of living or deceased persons may be restricted in some jurisdictions by laws regarding personality rights. Such images are exhibited at Free-Photos.biz as works of art that serve higher artistic interests." Kui seda viimast võtta näitena saidihaldajate juriidilise kompetentsuse tasemest, siis tõusevad juuksed peas püsti. Oleks, et nad õigustatud kasutuse ehk fair use'iga vehiks, sellest ma saaks aru. Aga ma tahaks näha ühe riigi andmekaitseseadust, kuhu on sisse kirjutatud "higher artistic interests" kui isikuandmete kaitsenõuetest vabastav klausel. Siit võiks näiteks järeldada, et ei ole sugugi kindel, kas saidipidaja kontrollis, kuivõrd on Itaalia autoriõiguse järgi üldse võimalik oma teost vabatahtlikult avalikku omandisse anda (fotograafid ei tea sellistest küsimustes üldjuhul rohkem kui siilid). Nii et... kui eelnev praktiliselt kokku võtta, siis minu soovitus oleks piirduda PD ja CC alla paigutatud fotodega ning suhtuda sellel saidil väidetavasse ettevaatuse ja kahtlusega, umbes nagu kõnniteeservalt leitud poolikut tasuta õlut konsumeerides. --62.65.236.45 31. märts 2018, kell 01:45 (EEST)
Ja see teine näitefoto ongi Commonsist võetud: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Leonid_Brezhnev_1974.jpg Nii et enne, kui midagi kuhugi vaimustunult laadima hakkad, otsi fotot Commonsist failinime järgi. --62.65.236.45 31. märts 2018, kell 01:47 (EEST)
Sel Com pildil on vasak pool, ehk USA president, välja kääritatud (= st, ära lõigat)
mind ennast, mitte et ma (enda väitel) perv oleks, huvitax ehk rohkem trussikutes Vmaja pargis pitsat otsiv Borka, aga, neil sääl vist politsei jäädvustuste omad reeglid—Pietadè 31. märts 2018, kell 03:29 (EEST)
Oh et nyyd kus mina ja rabatult, samas pean tõdema, et mind lõi (korrakski) selline kvaliteetpiltide kogum EW rabadest kyllaltki rabatux (st, kui paned otsimootori käsux "raba")...31. märts 2018, kell 03:21 (EEST)

Ma vist pean sellele küsimusele vastama. Anonüümik tegi asjast õiged järeldused. Saidil free-photos.biz leidub hulgaliselt vabu fotosid, samas ainuüksi asjaolu, et mõni foto on avaldatud saidil free-photos.biz, ei taga absoluutselt midagi. Võimalusel tuleks välja otsida pildi autor, tegemise ja esmaavaldamise aasta ning püüda mõista, kas see pilt on avalikus omandis või ei. Kui asjast sotti ei saa, siis on parem pilti mitte torkida: võib haisema minna. Taivo 1. aprill 2018, kell 21:28 (EEST)

free-photos.biz ei paista juba domeeninime jägi hinnates olevat väga usaldusväärne algupäraste fotode jaoks. Paistab, et tegemist on saidi looja isikliku projektiga, kus ta võtab Wikimedia Commonsist pärit faile ja levitab neid enda juurest. Seega seda saiti fotode allikana ei soovita ma üldse, kuna saidi autor ise tugineb veel kellegi väidetele, et tema kuskilt tõmmatud ja siis avaldatud fotod on mõeldud vabaks jne kasutuseks. -Mardus /arutelu 4. aprill 2018, kell 09:10 (EEST)

Millal on praegu?[muuda lähteteksti]

Entsüklopeedia tekstid peaksid olema püsiväärtust omavad. Vikipeedias on millegipärast kombeks kasutada konkretiseerimata ajaarvamist. Näiteks artiklites inimestest märgitakse vanus. Lihtsalt üks näide, aga see on üldiselt kombeks:
Andrus Ansip, Sünniaeg 1. oktoober 1956 (61-aastane). Milleks niisugune info, mida tuleks käia kord aastas parandamas, aga enamasti ei käida ja siis on see vale?

Teine näide eile kellegi poolt redigeeritud artiklist 'Pooljuhtketas':
'Praegu on TRIM tugi suures osas olemas ext4 failisüsteemis (-o discard[11]) ja alles arenduses olevas btrfs failisüsteemis'. See, millal on praegu, peaks olema aastaarvuga märgitud, sest praegu (aprill 2018) on btrfs failisüsteem juba neli aastat stabiilse failisüsteemina laialdaselt kasutsuses. 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 4. aprill 2018, kell 10:37 (EEST)

Ansipi artiklis küll vanus arvutatakse (mall teeb seda) ja see peaks igal lehekülje laadimisel ka uuesti üle arvutatama, nii et see peaks jääma õigeks ja mingit muutmist ei nõua. Küll aga vanust jäigalt artiklisse sisse kirjutama ei peaks. Sõnade 'praegu', 'täna', 'sel aastal' jmt kasutamisest tuleks aga küll hoiduda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. aprill 2018, kell 11:18 (EEST)
Mallid, mis midagi arvutavad, on toredad asjad, meil ei pea rahvastiku tihedust ka kuhugi sisse toksima, erinevalt mõnest teisest vikist. Ansipi jt. selliste puhul on muutmist küll vaja, aga seda siis, kui nad surema peaks, ja siis on niikuinii artiklisse vaja ka surmaaeg lisada ( ehk siis muudatuste tegemine on sel puhul niikuinii paratamatus). - Melilac (arutelu) 4. aprill 2018, kell 14:50 (EEST)
Mallid, mis võtavad info Wikidatast ja ise asju ümber arvutavad (praegune vanus, jalad-meetrid, miilid-kilomeetrid jms), on igati abiks, aga mõne kaastöölise tekstis vohav olevik on küll kurjast. Mis peaks arvama lugeja, kui ta loeb artiklist "viimastel aastatel" ning ei oska artikli ajalugu uurides välja kaevata, et "viimastel aastatel" oli 2008? Ehk võiks selliseid igikestvat olevikku tüüpfraaside kaudu kuidagi süsteemsemalt välja otsida ja rookida? --62.65.236.45 4. aprill 2018, kell 22:14 (EEST)
Arvestades läbivaatamist nõudva materjali hulka oleks sellise töö tarbeks ilmselt vaja bot teha - vähemalt välja otsimiseks. Automaatselt sedasorti sisu asendada ei saa. - Melilac (arutelu) 4. aprill 2018, kell 23:03 (EEST)
Asendada ei saa, aga tuvastamisel võiks botist abi olla. See on süsteemne kamm, nii et isevoolu teel sellest lahti ei saa. --62.65.236.45 5. aprill 2018, kell 11:04 (EEST)
Ainult tuvastamise jaoks ei anna bot erilist eelist tavalise otsingu ees. Vikipeedia otsing on päris suurte võimalustega, saab kasutada regulaaravaldisi jne. Abimaterjal: en:Help:Searching. Ja ei peagi kohe regulaaravaldisi kirjutama hakkama; kui otsida artikleid, milles on sõnad "praegu", "hetkel", jääb juba palju sõelale. Cumbril 6. aprill 2018, kell 19:56 (EEST)

Arutelulehekülgede massiline kustutamine[muuda lähteteksti]

Ma leian, et arutelulehekülgede kustutamine, mille ainus sisu oli "Siia ei viita midagi," on väär. Mis on sellise tegevuse mõte, statistika jaoks enese tehtud muudatuste arvu kiire suurendamine? Ajaloo huvides tuleks arutelulehekülgede sisu säilitada. Iifar (ja teised), kustutamise asemel võiksid Sa lihtsalt lisada taandrealt midagi stiilis, et "nüüd on lingid siia olemas." --Vihelik (arutelu) 12. aprill 2018, kell 09:27 (EEST)

Pictogram voting comment.svg Kommentaar: "Siia ei viita midagi" on praeguseks paljude artiklite aruteludes väärinfo, mida mina pean mõistlikuks eemaldada. --Ivar (arutelu) 12. aprill 2018, kell 09:41 (EEST)
Toetan antud küsimuses Ivarit. Aruteluleht ei pea sisaldama kõikvõimalikku ajaloolist pahna, vaid ainult sellist infot, mis (1) osutab hetkel olemasolevatele puudustele või vaieldavatele aspektidele, või (2) korrigeeritud puudustele või lahendatud vaidlusküsimustele, millel on olnud artikli tänase sisu ja vormi kujunemise seisukohalt mingi tähtsus. Kasutajat eksitavad, ammu aktuaalsuse kaotanud märkused, eriti veel tehnilist laadi märkused nagu "siia ei viita midagi", on väga mõistlik eemaldada. -- Toomas (arutelu) 12. aprill 2018, kell 10:42 (EEST)
Olen samuti Ivari ja Toomasega nõus. Võrdleksin seda olukorraga kui artikli päises on toimetamismärkus - kui vajalik toimetamine on tehtud, siis see märkus eemaldatakse, mitte ei säilitata ajaloo huvides, et varem vajas see artikkel toimetamist. Kui sarnane tehnilist laadi toimetamismärkus on arutelulehel, näiteks, et "link ei tööta" või "siia ei tule viiteid", siis kui need konkreetsed probleemid on lahendatud, tuleks ka vastav toimetamismärkus eemaldada. Vastasel korral see lihtsalt asjatult koormaks arutelulehte. Taandrealt kommentaari lisamine, et "see link on nüüd parandatud" suurendab samuti redigeerimiste statistikat, nii et see argument on arusaamatu. --VillaK (arutelu) 12. aprill 2018, kell 11:00 (EEST)
Mõnes mõttes on hea kui lehekülg on tühi uue arutelu jaoks, sest seda näeb kohe. Samas on võimalik vastata malliga {{korras}}, tulemus Yes check.svgJ Korras ja siis on ajalugu säilinud. Malli saaks lisada ka siis mitteadministraatorid või hoopis botiga. --Tiia (arutelu) 12. aprill 2018, kell 15:57 (EEST)
Olgu siis, kui enamus nii arvab. --Vihelik (arutelu) 13. aprill 2018, kell 03:48 (EEST)
Just nimelt peaks kustutama, sest kui link ei tööta, see parandatakse ära ja lisatakse korrasoleku mall ja SIIS teib probleeme uue lingiga, on see mall väga eksitav. - Melilac (arutelu) 13. aprill 2018, kell 13:00 (EEST)
Melilac, probleem pole üldse lingis vaid selles, et sellele artiklile ei viita midagi. Kunagi oli see tavaline reageering, et artikkel haakida teiste artiklitega. Näiteks lisada mujale alajaotusse Vaata ka või loendisse. Mingit lingiprobleemi siin pole. Lihtsalt lause Siia ei viita midagi. --Tiia (arutelu) 13. aprill 2018, kell 17:05 (EEST)
Ma saan sellest aru, aga mina mainisin muidugi seda, et oli mingi usin bot, kes kontrollis, kas artiklis olevad lingid töötavad, ja lisas siis selle ilusasti artikli arutelulehele, kui miski ei klappinud. Ja nentisin, et kui selle ühendamata artikliga äärmiselt tõenäoliselt ongi asjad pärast korrastamist korras, siis selle boti märkuste puhul võivad asjad olla peagi jälle teisiti... - Melilac (arutelu) 15. aprill 2018, kell 18:39 (EEST)
Küsimus on siiski laiem. "Siia ei viita midagi" on vaid üks näide tehnilist laadi toimetamismärkusest, mille pärast lahendamist võib eemaldada. Teisi näiteid on veel. Ma muidugi oletan, et varsti ilmuvad välja saatana advokaadid, kes hakkavad pärast "Siia ei viita midagi" märkuse kustutamist kirjutama kommentaare "Siia tuleb vähe viiteid", muutes selliste märkuste kustutamise keerulisemaks, sest alati saab vaielda, millisest arvust lõpeb "vähe" ja algab "palju".--VillaK (arutelu) 13. aprill 2018, kell 19:45 (EEST)
...mille pärast lahendamist võib eemaldada Kuidas mitteadministraator seda teha saab? Sellele saabki reageerida malliga, et probleem on lahendatud. Minul pole kustutamise vastu midagi aga ka see on administraatori pärusmaa. --Tiia (arutelu) 13. aprill 2018, kell 19:57 (EEST)
Kuidas saab mitteadministraator artikli nimeruumist pärast artikli teksti toimetamist eemaldada toimetamismärkuse malli? Vastus: kustutab selle lihtsalt ära. Mul on pisut raske mõista, miks peaks artikli arutelulehel olevad tehnilised toimetamismärkused olema kuidagi tugevamini kaitstud kui artikli nimeruumis olevad tehnilised toimetamismärkused. See saaks olla sisuliselt õigustatud ainult siis, kui arutelulehel olevatel toimetamismärkustel on kuidagi kõrgem staatus või suurem tähtsus kui nimeruumis olevatel toimetamismärkustel – viimaste kohta kehtib teatavasti Viki üldine põhimõte: tee julgelt parandusi! Reaalsuses on need arutelulehe tehnilised toimetamismärkused nagu "Siia ei viita midagi" või "Link ei tööta" just vastupidi madalama prioriteetsusega kui nimeruumis olevad toimetamismärkused. Mispärast peaksid nad siis kuidagi olema tugevamalt "kaitstud"?--VillaK (arutelu) 13. aprill 2018, kell 20:25 (EEST)
Me räägime üksteisest mööda. Arutelu lehel pole ju (toimetamise)malli, mida eemaldada. Lihtsalt sisu kustutamine ei lahenda probleemi, sest siis jääks tühi lehekülg ja seega mitteadministraator seda tegema ei hakka. Kõige lihtsam on arutelu leht kustutada aga see on ju administraaori võimalus. Minu pärast võib neid arutelulehti kustutada. Mina sellepärast ei põe aga nagu eelnevalt kirjutati, siis arutelulehti peab säilitama. Antud juhul pole arutelu toimunud ja see on ainult toimetamise märkus. --Tiia (arutelu) 13. aprill 2018, kell 20:51 (EEST)
Ma osundan asja sisulisele poolele. Asja vormiline (vormistuslik-tehniline) külg mulle suuremat huvi ei paku. --VillaK (arutelu) 13. aprill 2018, kell 21:05 (EEST)
Ei osunda sa midagi. "osundama <27> tsiteerima. Osundab seaduse teksti. Osundatud teos" Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013 --42.42.128.1 (arutelu) 15. aprill 2018, kell 03:37 (EEST)
Aitäh keelekorraldajale. --VillaK (arutelu) 15. aprill 2018, kell 09:28 (EEST)
  • Arutelulehekülgedele ei peagi miski viitama; seega argument, et aruteluleheküljele "ei viita miski" — misjärel õigustaks see arutelulehekülje kustutamist — on juba algusest peale väär. Eriti veel, kui aruteluleheküljele vastav artikkel juba eksisteerib. Kui arutelulehekülg liiga pikk ei ole, siis ei peagi midagi kustutama ja isegi mitte arhiivi panema, sest sellisel juhul oleks nii praegu kui ka tulevikus võimalik toimetajatel saada ülevade varem tekkinud probleemidest, et siis lahenduskäiguni kiiremini jõuda.
Erandiks võiks olla mingi suvaline vandalism, kuid sellisel juhul tuleb olla tähelepanelik ja vaadata arutelulehekülje toimetamisajaloost, kas varem on arutelusse midagi kasulikku lisatud või mitte. Sest võib olla näiteks juhtumeid, kus vandaal on kõik ära kustutanud ja siis õige varsti kustutab keegi administraator selle ettekäändel, et 'arutelus [justkui] polegi midagi.' -Mardus /arutelu 16. aprill 2018, kell 20:12 (EEST)
Siin on nüüd kas möödarääkimine või vindiga huumor. Jutuks olnud märkust "Siia ei viita midagi" on arutelulehtedele lisanud eeskätt mõned administraatorid, kes on olnud seisukohal, et üksikartikleid aitab paremini leida kui neile on siselingid teistest artiklitest. Kas see on empiiriliselt tõendatud või pelgalt uskumus, on mulle teadmata. Aga sellist märkust on lisatud juhul kui vasakul menüüribal "Lingid siia" klikkides tuleb vastuseks "Lehele ... ei viita ükski lehekülg." Mardusel on ehk omapärane must huumor, ent mõistagi pole jutuks linkide puudumine arutelulehele. --VillaK (arutelu) 16. aprill 2018, kell 21:09 (EEST)
Ha ha.
Siiski on nüüd asjast selgem ettekujutus. See "Siia ei viita midagi" märge tuleb panna mitte arutelulehekülgedele, vaid artiklitesse endisse. Ning kui see on juba aruteluleheküljel, siis võib jätta nii nagu on, või tõsta ümber artiklite sisse (päisesse või jalusesse). Ei tea, kas arutelulehekülgi peaks seepärast kustutama, kui sisu on ainult "siia ei viita midagi," nii et isiklikult jätan selle lahtiseks. Üks variant tegelikult olekski tõsta "Siia ei viita midagi" artiklisse endasse, jätta arutelulehekülg päris tühjaks või alles siis täiesti kustutada. -Mardus /arutelu 16. aprill 2018, kell 21:41 (EEST)
Mardus, kuidas me saime seda artikli lehele kirjutada kui vastav mall puudub? Selline märkus lisati 10 või isegi rohkem aastaid tagasi ja mina järgisin ka vahel seda, sest tööriist Lingid siia oli tavapärane kontroll. --Tiia (arutelu) 16. aprill 2018, kell 21:51 (EEST)
Ma nagu lähtusin sellest, et mall on ammu olemas, ning et see oli topitud artikli asemel aruteluleheküljele. -Mardus /arutelu 16. aprill 2018, kell 21:59 (EEST)
Minu arust on need märkused ("siia ei viita midagi") totaalselt mõttetud. Muuhulgas on ka selline erilehekülg ja üldse oleks mõistlik vastavate artiklitega tegutseda seeläbi, et lasta botidel vastavaid temaatiliselt grupeeritud nimekirjasid koostada ja siis ka kohe asja parandmisega tegelda. Mitte aga jätta märkusi, mille põhjal mitte keegi mitte kunagi mitte midagi tegema ei hakka. Seda tüüpi märkuste likvideerimist mina küll pahaks ei paneks. Ivo (arutelu) 16. aprill 2018, kell 22:50 (EEST)
Märkuseks Marduse jutu juurde: veidi varasem arutelu navigatsioonimallide teemal tutvustab seda probleemi, et mõningad mallid just nimelt viitavad arutelulehtedele, isegi kui neid pole olemas. - Melilac (arutelu) 18. aprill 2018, kell 10:28 (EEST)

Eripreemia[muuda lähteteksti]

kasutajale 84.248.96.156 — enam kui kuu kestnud vandalismi eest.—Pietadè 12. aprill 2018, kell 22:00 (EEST)

See sarnaneb pigem voodoole, muudkui torgib teatava isiku artiklisse nõelu, lootuses, et see lisatu ükskord ka tõeks osutub:P - Melilac (arutelu) 13. aprill 2018, kell 13:07 (EEST)
Võiksid uurida küll, mida veebikonstaabel soovitab taolistel puhkudel teha? Ehk siis kust maalt muutub asi nende jaoks tähelepanuväärseks? --WikedKentaur (arutelu) 13. aprill 2018, kell 13:47 (EEST)
Jah. Kas ta soovib kellegile kättemaksta jms, või on tal endal mingi tõsisem probleem.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 213.35.184.210 (arutelukaastöö) .
Aga vandaale saab alati blokeerida... Esimene kord üheks päevaks, teine kord kolmeks päevaks, kolmas kord... Aga ainult tuleb mõnele administraatorile korrektselt selgeks teha, milles see vandalism seisneb... --Juhan121 (arutelu) 13. aprill 2018, kell 16:56 (EEST)
misajast peaks EV korrakaitsjat huvitama teise riigi maaalal olevates mtü-dele kuuluvates serverites vandaalitsemine???, plokk peale ja rahu majja ... kui juba ronisid rooli, siis pead ka keerama ja käike vahetama jne :P suwa 14. aprill 2018, kell 09:48 (EEST)

„Peituse“mäng[muuda lähteteksti]

Kui tekstis on miskit "peidetud" (hidden), st <!--foo, foo, foo...--> märkide vahel (nt mingi vajalik selgitus, andmed vms, nt mallis või kus iganes) ja keegi parandab teksti nt eelmises või järgmises lõigus, lisandub automaatselt "Märgised: Teksti peitmine", aga ei tohiks; küsimus suuremale ringile: kes on kõige ussinam tekstipeitja?21x1.png;-) —Pietadè 13. aprill 2018, kell 17:28 (EEST)

Mustandi nimeruum nüüd ilma "Muuda" võimaluseta?[muuda lähteteksti]

Mis põhjusel? Oleks hea, kui "Muuda" tuleks tagasi. Annn (arutelu) 15. aprill 2018, kell 23:58 (EEST)

Mustand:Rikkumismenetlus ja Euroopa Komisjoni hagid liikmesriikide vastu Minul on Vaata, Muuda, Vaata ajalugu ehk peaks nagu olema. --Tiia (arutelu) 16. aprill 2018, kell 00:03 (EEST)
Peaks olema ikka nii "Muuda" kui ka "Muuda lähteteksti" valikud.
Ma ise olen selle visuaaltoimeti endal ära keelanud ja nii hästi kontrollida ei saa, et mis seis täpselt mustandilehekülgedel on. Ivo (arutelu) 16. aprill 2018, kell 02:19 (EEST)
Mul kodus olevate arvutitega küll mustandil "Muudat" ei ole, ei sisse logituna ega sisse logimata. Annn (arutelu) 16. aprill 2018, kell 08:11 (EEST)
Ma pole kindel, kas Mustandi all on üldse kunagi saanud Visual Editori kasutada. Aga tegin Phabricatoris taski phab:T192254, et edaspidi saaks. Kui Eelistused -> Beetafunktsioonid all "Uus vikiteksti režiim" sisse lülitada, on osa Visual Editori funktsionaalsusest Mustandi nimeruumis ka olemas. Cumbril 16. aprill 2018, kell 11:44 (EEST)
Ma pole ka enam kindel, kas Mustandil on kunagi Visual Editor olnud. Igatahes võiks olla. Järgisin soovitusi ja jääb ikkagi ainult "Muuda lähteteksti", kus tekst on lähteteksti toimeti režiimis, aga muudatusi saab teha ka visuaaltoimeti moodi. See on siiski parem kui mitte midagi. Annn (arutelu) 16. aprill 2018, kell 14:03 (EEST)

Viitamine mustandis ja mujal[muuda lähteteksti]

Mul on küsimus näitena toodud mustandi viitamise linkide kohta. Kas mingi toimeti eraldab välislingi ja teksti nagu näiteks see [1] TULEMUS: [2] Miks pole ühekordseid nurksulge, et lingi pealkiri oleks lingina, mitte pealkiri ja link eraldi. Kui me ei kasuta malle või toimetit, siis koosneb lihtviide välislingist, allikast ja kuupäevast. 5 aastat tagasi "Vikipeedia artikli loomine" Youtube videos (linki peeti rämpsuks ja seega ei saanud linkida - Matis Sangla, 18. detsember 2013) on sama probleem, veebiviide pole nurksulgudes.

Miks on vaja välislingi puhul kirjutada arvutivõrgus? Samahästi võiksime lisada pilves, sest see tegelekult pole enam ARVUTIvõrgus vaid serveris.

Mina vormistaksin selle lingi nii: Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon. Artikkel 108., Euroopa Liidu Teataja 115 , 09. mai 2008 Lk 0092 - 0092. Kui Te nüüd panete ilma lingita osa Google otsingusse, siis leiate selle sama akti lingi, kus on olemas kõik keeled ja erinevad versioonid (PDF, HTML) + muu info.

  1. Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon. Artikkel 108. Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12008E108&from=ET.
  2. Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon. Artikkel 108. Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12008E108&from=ET.
Üldiselt tuleks veebiviite puhul kasutada malli {{Netiviide}}. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 16. aprill 2018, kell 18:45 (EEST)
Netiviide teeb korralikult aga mulle tundub, et toimetid on vigased. Ma ise neid ei näpi aga kuidas on võimalik mitme aasta jooksul teha sarnaseid viiteid, kus link on pealkirjast eraldi. 5 aasta tagune Youtube video viite lisamisega oli ju ka vigane. --Tiia (arutelu) 16. aprill 2018, kell 21:18 (EEST)

Välislinkide vormistamine[muuda lähteteksti]

Oleks tarvis kogukonna nõu. Vaadake palun [2] ja [3] ja [4] ning arvake midagi. --kanakukk (arutelu) 18. aprill 2018, kell 20:02 (EEST).

Kommenteerin vaid ühte detaili. Mu meelest vähemalt elektroonilise Riigi Teataja viidete puhul on allika vaatamise kuupäev täiesti ebaoluline. Oluline on õigusakti redaktsiooni või konkreetse sätte vastuvõtmise/jõustumise/kehtivuse aeg. Millal keegi seda sätet vaatas, on kasutu ballast. Kui tõesti peaks kunagi juhtuma selline situatsioon, et Riigi Teataja elektrooniline versioon veebist kustutatakse, aga eestikeelne Vikipeedia on veel alles, siis saab huviline pöörduda Riigi Teataja paberversiooni poole, kui on teada konkreetse õigusakti või mõne selle (muudetud) sätte vastuvõtmise/jõustumise aeg.--VillaK (arutelu) 18. aprill 2018, kell 21:20 (EEST)
Kehtivate seaduste puhul lisada seaduse vastuvõtmise aeg on olemas Vikipeedia:Viitamine#Viitamine Riigi Teatajale ja eelnenud näidetes pole seda viga aga enne juhendi kirjutamist võib sellist viitamist olla ja kui peale satute, siis parandage julgelt. --Tiia (arutelu) 18. aprill 2018, kell 22:20 (EEST)

Time to bring embedded maps (‘mapframe’) to most Wikipedias[muuda lähteteksti]

CKoerner (WMF) (talk) 25. aprill 2018, kell 00:38 (EEST)