Vikipeedia:Kas teadsid 2018

Kas teadsid, et ... on rubriik eestikeelse Vikipeedia avalehel.

Malli jaoks valitakse fakte leheküljelt Vikipeedia:Kas teadsid.

Siin arhiveeritakse 2018. aastal esilehele jõudnud faktid.

1. nädal[muuda lähteteksti]

1. jaanuaril 80 aastat tagasi nimetati Tallinna Tehnikainstituut ümber Tallinna Tehnikaülikooliks.
1. jaanuaril 120 aastat tagasi sündis Vabadussõja kangelane, riigireetur ja Punaarmee polkovnik Nikolai Trankmann.
1. jaanuaril saab 40-aastaseks ehitusinsener Heiki Onton, kes koos Karl Õigeriga koostas Tallinna vesilennukite angaaride renoveerimisprojekti ja sai selle töö eest hiljem aasta betoonehitise konkursi peaauhinna.
2. jaanuaril on 210. sünniaastapäev baltisaksa maalikunstnikul Woldemar Friedrich Krügeril (pildil), kes veel 83-aastaselt oli Tartu Ülikooli joonistuskooli õppejõud.
3. jaanuaril on 120. sünniaastapäev arstiteadlasel Juhan Ennulol, kes oli 10 päeva I Riigikogu saadik.
6. jaanuaril saab 60-aastaseks Margus Hanson, kes sai Riigikogu liikmeks pärast süüdimõistmist riigisaladuse kaotamises.

Arhiiv

2. nädal[muuda lähteteksti]

8. jaanuaril 90 aastat tagasi sündis ehitusgeoloog Vaino Olli, kes sai Eesti Vabariigi teaduspreemia 5 aastat pärast oma surma.
9. jaanuaril saab 70-aastaseks Peeter Ilus (pildil), kes tõlkis eesti keelde kirgiisi rahvuseepose "Manas".
10. jaanuaril on 110. sünniaastapäev Voldemar Väljal, kes võitis suurvõistlustelt 6 medalit ja oli oma kaalus Eesti parim 21 aastat.
11. jaanuaril on 105. sünniaastapäev Neeme Laanepõllul, kes kirjutas eestikeelsed sõnad prantsuse lastelaulule "Põdra maja".
12. jaanuaril 65 aastat tagasi nimetas August Rei Oslos ametisse esimese Vabariigi valitsuse eksiilis.
14. jaanuaril 95 aastat tagasi sündis Hugo Raudsaar, kes tegi Tartu Tähetorni viimase teadusliku eesmärgiga vaatluse.

Arhiiv

3. nädal[muuda lähteteksti]

Kõrgkeskaja teoloogi ja filosoofi Johannes Duns Scotuse sarkofaagile on kirjutatud: "Šotimaa sünnitas mu. Inglismaa äratas mu. Prantsusmaa õpetas mind. Köln hoiab mind."
Tallinna Raeapteek on Euroopa vanim apteek.
Umbes kolmandik "Kalevalast" põhineb Karjala runolauliku Arhippa Perttuselt kogutud runolauludel.
"Kalevipoja" X ja XVI peatüki koostas F. R. Kreutzwald maamõõtja Johan Lagose kogutud rahvaluule põhjal.
Kindralmajor Ernst Põdderi (pildil) hüüdnimi oli Vana Õkva.

Arhiiv

4. nädal[muuda lähteteksti]

1937. aastal arutas Koigi vallavolikogu Sõrandu ja Sigapusma küla palvet külanimi halva tähenduse tõttu muuta ning jättis selle rahuldamata.
Ulila elektrijaam varustas elektriga Tartut, Elvat ja Otepääd.
Vaali külas kuulutati 1905. aastal välja Eesti vabariik.
Kanepi (pildil vallamaja) nimi võeti lõplikult kasutusele 1925. aastal pärast rahvahääletust, kas võtta nimeks Kanepi või Kanapää.
Valgemetsa küla esimene maja valmis 1932. aastal ja seda kutsutakse Nõiamajaks.
Soodoma küla esmamainiti kirjalikult alles 1970. aasta rahvaloenduse materjalides.

Arhiiv

5. nädal[muuda lähteteksti]

Eesti Looduseuurijate Seltsi esimene president Carl Eduard von Liphart jättis oma poja testamendiga pärandusest ilma, kui see katoliiklaseks hakkas.
Tartu ülikooli rektorina surnud Guido Samson von Himmelstiern uuris enam kui poole miljoni Liivimaa elaniku silmahaigusi.
Tartu Ülikooli keemia õppejõud Carl Ernst Heinrich Schmidt töötas aastate viisi iga päev kella 8-st hommikul 8-ni õhtul.
Johann Georg Dragendorff (pildil) pani aluse ravimtaimede fütokeemiale.
Tartu ülikooli rektor Grigori Levitski kasutas esimesena seismoloogias horisontaalseid pendleid.

Arhiiv

6. nädal[muuda lähteteksti]

Carl Friedrich Meyer töötas enne Tartu ülikooli professoriks valimist Tartu raehärra, sündiku ja assessorina.
Christian Friedrich von Deutsch oli 29 aastat Tartu ülikoolis sünnitusabi ning naiste- ja lastehaiguste korraline professor.
David Hieronymus Grindel (pildil) oli esimene lätlasest loodusteadlane.
Christian Julius Ludwig Steltzer oli Tartu ülikooli rektor kõigest 3 kuud ja tagandati selle eest, et ta müüs doktorikraade.
Karl Christian Ulmann palus end vabastada Tartu ülikooli rektori kohalt halva tervise tõttu ja sai kogu Venemaa evangeelse vaimulikkonna juhiks, kellena töötas peaaegu 11 aastat.

Arhiiv

7. nädal[muuda lähteteksti]

Margrete Samborit kutsuti Eestimaa emandaks ja Hüppavaks hobuseks.
Tallinna Oleviste kirikus (pildil) on vanim säilinud päikesekell Eestis
Oskar Lutsu "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja seda on tõlgitud 13 keelde.
Põltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab nelja maakonna piires.
Vladimir Iljaševitš sai ÜRO ordeni "Ühtsus", mille andis talle kätte Venemaa saatkonnas Eestis suursaadik Nikolai Uspenski.

Arhiiv

8. nädal[muuda lähteteksti]

Ottomar Johann Friedrich Meykow (pildil) astus Tartu ülikooli rektori kohalt tagasi protestiks venestamise vastu.
Georg Philipp von Oettingen oli Tartu ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor.
Alexander Schmidt lõi vere hüübimise fermentatiivse teooria.
Eduard Georg von Wahl asutas Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ja Muuli leprosooriumi.
Ukraina keeleteadlane Aleksandr Potebnja avaldas oma peateose 26-aastasena.

Arhiiv

9. nädal[muuda lähteteksti]

28. veebruaril on 140. sünnipäev heliloojal Artur Kapil (pildil), kes 24. veebruaril 1950 heiskas oma majale Eesti lipu, aga ta oli nii tuntud, et nõukogude võim ei julgenud teda karistada.
28. veebruaril saab 65-aastaseks Paul Krugman, kes läks õppima majandust sellepärast, et oli vaimustuses Isaac Asimovi "Asumi"-sarjas kirjeldatud psühhoajaloost.
1. märtsil on 145. sünniaastapäev Karl Robert Pustal, kes oli Eesti saadik 10 riigis ja 1920. aastal 3 päeva välisminister.
1. märtsil on 110. sünniaastapäev Mari Adamsonil, kes pani aluse Adamson-Ericu muuseumile, kinkides Eesti Kunstimuuseumile ligi tuhat Adamson-Ericu teost.
4. märtsil saab 80-aastaseks Tiit-Rein Viitso, kes on teaduslikult käsitlenud eestlastest kõige suuremat arvu maailma keeli.
4. märtsil saab 70-aastaseks Henn Voolaid, kes korraldas Foucault’ pendli ülesseadmise Tartu ülikooli füüsikahoonesse Tähe tänav 4.

Arhiiv

10. nädal[muuda lähteteksti]

5. märtsil oli alkoholismi ja skisofreeniat uurinud psühhiaatri Elmar Karu 115. sünniaastapäev.
7. märtsil on Eesti NSV teenelise leiutaja Juhan Laugise 80. sünniaastapäev.
9. märtsil on vanima eesti talurahva ajalugu käsitleva monograafia autori Heinrich Johann von Jannau 265. sünniaastapäev.
10. märtsil on 145. sünniaastapäev Amalie Konsal, kes esimese eestlasena tähistas oma 40. lavajuubelit.
10. märtsil on 110. sünniaastapäev matemaatikul Arnold Humalal (pildil), kes valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks järgmisel aastal pärast seda, kui ta poliitilistel põhjustel vallandati.
10. märtsil on helilooja ja publitsisti Valter Ojakääru 95. sünniaastapäev.

Arhiiv

11. nädal[muuda lähteteksti]

12. märtsil on 95. sünniaastapäev spordifüsioloogil Olaf Imelikul, kes 2 korda pälvis Henrik Visnapuu kirjandusauhinna.
12. märtsil 80 aastat tagasi algas anšluss ehk Austria ühendamine Saksamaaga.
14. märtsil on Metslapse 115. sünniaastapäev.
17. märtsil saab 70-aastaseks sõudmistreener Matti Killing.
18. märtsil on helilooja Hans Hindpere 90. sünniaastapäev.
18. märtsil saab 45-aastaseks arhitekt Indrek Peil (pildil), kes projekteeris Okupatsioonide Muuseumi Tallinnas ja Lotte lasteaia Tartus.

Arhiiv

12. nädal[muuda lähteteksti]

20. märtsil on graafiku Eduard Wiiralti 120. sünniaastapäev.
23. märtsil saab 140-aastaseks ajaleht Sakala, suuruselt kolmas kohalik leht Eestis ja loetavaim päevaleht Viljandimaal.
23. märtsil on 130. sünnipäev ajaloolasel ja akadeemikul Hendrik Sepal (pildil), kelle väljaantud teosest "Eesti majandusajalugu" ilmus ainult esimene köide.
23. märtsil saab 55-aastaseks Riigikogu nelja koosseisu liige Jaanus Marrandi, kelle isa Heino Marrandi oli NSV Liidu Ülemnõukogu saadik ja vanaisa Rein Marrandi oli samuti Riigikogu liige.
25. märtsil on 120. sünniaastapäev ajakirjanikul ja arhivaaril, Jaan Poska tütrel Vera Poska-Grünthalil.
25. märtsil on 90. sünniaastapäev heliloojal Uno Naissool, kes koos poja Tõnu Naissooga kirjutas muusika filmile "Viimne reliikvia".

Arhiiv

13. nädal[muuda lähteteksti]

26. märtsil saab 60-aastaseks riigikontrolör ja endine kahe ülikooli rektor Alar Karis.
27. märtsil 135 aastat tagasi sündis Marie Under (pildil), kes alustas luuletamist saksa keeles ja varjunimega Mutti.
28. märtsil 165 aastat tagasi sündis esimene elukutseline eesti teatritegelane August Wiera.
28. märtsil saab 45-aastaseks Postimehe aasta inimene, teadusajakirjanduse ja Vikipeedia sõber Mart Noorma.
31. märtsil 75 aastat tagasi esietendus "Vanemuises" esimene eesti ballett "Kratt".
31. märtsil 145 aastat tagasi sündis I Riigikogu saadik ja Eesti Arstide Liidu esimees Juhan Luiga, kelle ajalooalaseid kirjutisi peetakse ebausaldusväärseteks, aga psühhiaatriaalaseid kirjutisi hinnatakse kõrgelt.

Arhiiv

14. nädal[muuda lähteteksti]

2. aprillil 205 aastat tagasi sündis Ernst Johann von Stackelberg, kes töötas Pariisis Venemaa sõjaväeatašeena.
3. aprillil 215 aastat tagasi sündis Eduard Ahrens (pildil), kes soovitas eesti keele kirjutamisel vanalt kirjaviisilt üle minna soomepärasele kirjaviisile.
4. aprillil 35 aastat tagasi startis USA kosmosesüstik Challenger oma esimesele missioonile STS-6.
7. aprillil saab 105-aastaseks Tartu Linnaraamatukogu.
7. aprillil saab 70-aastaseks Maailma Terviseorganisatsioon.
8. aprillil 85 aastat tagasi sündis Samuel Saulus, kellele pühendasid teoseid Eduard Tubin, Ester Mägi, Arvo Pärt, Eugen Kapp, Peeter Vähi, Boriss Parsadanjan, Heino Jürisalu, Kuldar Sink ja gruusia helilooja Omar Mindorašvili.

Arhiiv

15. nädal[muuda lähteteksti]

9. aprillil 80 aastat tagasi valiti Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu, mille esindajad ööbisid Balti jaamas magamisvagunites.
9. aprillil 125 aastat tagasi sündis Otto Tiefi valitsuse siseminister Voldemar Sumberg.
12. aprillil 100 aastat tagasi kuulutati Riias välja Balti Hertsogiriik (pildil lipp).
13. aprillil 120 aastat tagasi sündis Helmi Mäelo, kes algatas emadepäeva tähistamise Eestis.
14. aprillil 190 aastat tagasi sündis Friedrich Nikolai Russow, kes ajakirjaniku ja luuletajana tutvustas maarahvale Krimmi sõja sündmusi.
15. aprillil 175 aastat tagasi sündis Natalie Johanson-Pärna, teadaolevalt esimene eesti naine, kes avalikult kõnet pidas.

Arhiiv

16. nädal[muuda lähteteksti]

17. aprillil 110 aastat tagasi avati Tartus Eesti esimene kino.
17. aprillil saab 70-aastaseks filosoof Leo Näpinen, kelle arvates täppisteadus ei kõlba looduse mõistmiseks.
19. aprillil 75 aastat tagasi loodi NSV Liidu Vastuluure Peavalitsus SMERŠ, mille nimi tähendas "Surm spioonidele".
20. aprillil 95 aastat tagasi sündis Viimsi valla aukodanik Kaljo Alaküla.
20. aprillil saab 80-aastaseks Edvin Nugis, kes olnud NSV Liidu künnitšempion ja kirjutanud stsenaariumi dokumentaalfilmile "Ärge tapke vihmaussi".
22. aprillil 220 aasta tagasi sündis Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Eestimaa Provintsiaalmuuseumi asutaja Carl Julius Albert Paucker.

Arhiiv

17. nädal[muuda lähteteksti]

Tšehhimaal Nezdenice külas on mineraalveeallikad, 159 kohaga vanadekodu, välibassein ning kunstlume ja suusaliftiga suusamägi.
Leedu suurim kloostrikompleks on Pažaislise klooster.
Kreeka rahvuspühaks on Ohi päev. Sel päeval 1940. aastal lükkas Kreeka tagasi Benito Mussolini ultimaatumi lubada oma riiki Itaalia väed.
Krimmi põhjapoolseim asula on Perekop.
Eino Tambergi ballett "Joanna tentata" põhineb Jarosław Iwaszkiewiczi (pildil) jutustusel "Inglite Joanna".
Need artiklid on koostatud artiklivõistluse "Kesk- ja Ida-Euroopa kevad" raames.

Arhiiv

18. nädal[muuda lähteteksti]

1. mail on 90. sünniaastapäev Tartu ülikooli audoktoril assürioloogil Michael Heltzeril (pildil).
1. mail on 80. sünniaastapäev humoristil Kalju Kassil, kes kirjutas sõnad Matise laulule filmist "Verekivi".
2. mail on 90. sünniaastapäev lihhenoloogil Hans Trassil, kes oli kaks korda 12-aastase vahega Eesti Looduseuurijate Seltsi president.
3. mail 40 aastat tagasi leiutati spämm.
5. mail 150 aastat tagasi keelustati Eestis teoorjus.
6. mail 260 aastat tagasi sündis Prantsuse revolutsiooni üks juhte Maximilien Robespierre.

Arhiiv

19. nädal[muuda lähteteksti]

7. mail 5 aastat tagasi jõudis orbiidile Eesti satelliit EstCube-1.
10. mail saab 75-aastaseks tekstiilikunstnik Anu Raud, kes on pälvinud Eesti Taassünni auhinna, pärandihoidja tiitli, Rahvusmõtte auhinna ja TriikRaua.
11. mail 460 aastat tagasi vallutas Venemaa pärast piiramist Narva linna, mis kujunes Venemaa ainsaks väliskaubandussadamaks.
11. mail 150 aastat tagasi sündis astronoom Konstantin Pokrovski, keda Anton Hansen Tammsaare kujutas "Tões ja õiguses".
12. mail 130 aastat tagasi sündis graafik ja maalikunstnik Aleksander Uurits (pildil autoportree).
12. mail 80 aastat tagasi sündis dissident Andrei Amalrik, kes 1968. aastal arvas, et NSV Liit ei püsi 1984. aastani, aga tulevik on veel hullem.

Arhiiv

20. nädal[muuda lähteteksti]

14. mail 25 aastat tagasi sai Eesti Euroopa Nõukogu (pildil lipp) täisliikmeks.
15. mail saab 50-aastaseks endine maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav, kes soovitas kaotada ettevõtete tulumaksu ja müügimaksu ning valiti maksumaksja vaenlaseks.
16. mail 80 aastat tagasi sündis Mare Taagepera, kes asutas metsaülikooli Los Angeleses ja Käärikul.
16. mail saab 45-aastaseks Ivar Mäerand, kes esimese Eesti ekspeditsiooni koosseisus tõusis Matterhornile ja Mount McKinleyle.
17. mail 70 aastat tagasi sündis psühhiaater Viljar Ansko, kes toimetas 6 aastat ajalehte "Memento" ja kujundas küüditatute mälestusmärgi Risti raudteejaama juures.
18. mail saab 60-aastaseks Merike Lang, kes on üle 20 aasta juhtinud Eesti Vabaõhumuuseumi.

Arhiiv

21. nädal[muuda lähteteksti]

21. mail saab 85-aastaseks Enn Põldroos, kes on olnud Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja pälvinud 3 korda Kristjan Raua nimeline kunstipreemia.
22. mail saab 45-aastaseks laulja, telesaadete produtsent ja Ambla valla kultuuritegelane Arlet Palmiste.
23. mail saab 30-aastaseks Eesti Roheline Liikumine.
25. mail 130 aastat tagasi sündis ettevõtja Joakim Puhk (pildil), kes oli nii Leedu kui Soome aukonsul ja kuni surmani Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige.
26. mail saab 60-aastaseks alpinist Kalle Hansen, kes esmavallutas mäetipud Tartu ülikool 350, Kalev ja Eesti ülikool.
27. mail saab 30-aastaseks laulja ja näitleja Mari Jürjens, kes võitis esimese Võruvisiooni lauluga "Olematu sina".

Arhiiv

22. nädal[muuda lähteteksti]

28. mail 390 aastat tagasi sündis Jakob Staël von Holstein, kes oli Eestimaa maanõunik ja Tallinna asehaldur ning projekteeris mitu mõisa ja Pikk tänav 28 asuva Rootsi saatkonnahoone.
29. mail 145 aastat tagasi sündis Rudolf Tobias (pildil), kes kirjutas eesti esimese sümfoonilise avamängu ja esimese oratooriumi.
30. mail 120 aastat tagasi sündis Tartu ülikooli esimene eestlasest farmakoloogiaprofessor Georg Kingisepp.
30. mail 115 aastat tagasi sündis kauaaegne Tartu ülikooli rektor Feodor Klement.
31. mail 795 aastat tagasi sai Vene vürstiriikide koalitsioon Kalka lahingus lüüa mongolitelt.
1. juunil 70 aastat tagasi sündis luuletaja Juhan Viiding.

Arhiiv

23. nädal[muuda lähteteksti]

5. juunil saab 80-aastaseks metallikunstnik ja falerist Tõnu Lauk, kes valmistas "Viimne reliikvia" kostüümide metalldetailid, sealhulgas Ivo Schenkenbergi kiivri ja turvise.
5. juunil 75 aastat tagasi sündis psühholoog Jaak Panksepp, kes uuris rottide naeru.
6. juunil 145 aastat tagasi pandi alus Kolmekeisriliidule.
7. juunil 780 aastat tagasi sõlmitud Stensby lepinguga sai Taani endale tagasi Põhja-Eesti.
7. juunil 80 aastat tagasi sündis Linnart Mäll (pildil), Esindamata Rahvaste Organisatsiooni kaasasutaja ja esimene esimees ning dalai-laama Eestisse tooja.
10. juunil 85 aastat tagasi algas rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks, mis ei toetanud põhiseaduse muutmist.

Arhiiv

24. nädal[muuda lähteteksti]

11. juunil saab 65-aastaseks zooloog, ajakirjanik ja poliitik Peeter Ernits.
14. juunil 160 aastat tagasi toimus Mahtra sõda
14. juunil 90 aastat tagasi sündis revolutsionäär Che Guevara (pildil).
14. juunil saab 60-aastaseks ajaloolane Valdur Ohmann, kes on uurinud peamiselt stalinismi aega Eestis.
15. juunil 155 aastat tagasi sündis Elise Rosalie Aun, kelle luulekogudest enam kui pooled kandsid nime "Kibuvitsa õied".
17. juunil saab 35-aastaseks Karoli Hindriks, kes 19 aastat tagasi leiutas pehme helkuri.

Arhiiv

25. nädal[muuda lähteteksti]

18. juunil saab 30-aastaseks Eleri Hirv, kes võitnud rogainis kaks MM-pronksi ja EM-kulla.
19. juunil saab 35-aastaseks laulja Tatjana Mihhailova-Saar (pildil), keda ei võetud muusikakooli muusikalise kuulmise puudumise tõttu ja lõpetas Viljandi Kultuurikolledži tantsijana.
20. juunil saab 55-aastaseks keeleteadlane Karl Pajusalu, kes on nii Eesti kui Läti Teaduste Akadeemia liige.
21. juunil 115 aastat tagasi sündis Velikije Luki ja Tallinna aukodanik Lembit Pärn, kelle mõlemad ausambad on maha võetud.
24. juunil 120 aastat tagasi sündis Karl Selter, kes kirjutas alla baaside lepingule.
24. juunil 85 aastat tagasi sündis vabadusvõitleja Sergei Soldatov, kes oli 6 aastat vangis ja saadeti seejärel NSV Liidust välja.

Arhiiv

26. nädal[muuda lähteteksti]

25. juunil 25 aastat tagasi võeti kasutusele Leedu litt (pildil).
26. juunil 105 aastat tagasi sündis Eesti NSV teeneline jurist Karl Püss, kes oli ENSV Ülemnõukogu seaduse-eelnõude komisjoni esimees.
27. juunil 115 aastat tagasi sündis Ernst Voldemar Kull, üks Eesti Vabariigi Rahvuskomitee asutajaliikmeid.
30. juunil 110 aastat tagasi langes Tunguusi meteoriit.
30. juunil 435 aastat tagasi sündis feldmarssal Jakob De la Gardie, kelle juhitud Rootsi ja Venemaa ühendatud sõjavägi sai hävitavalt lüüa Poola-Leedult.
30. juunil saab 60-aastaseks endine näitleja Paul Poom.

Arhiiv

27. nädal[muuda lähteteksti]

2. juulil 165 aastat tagasi algas Krimmi sõda.
2. juulil 85 aastat tagasi sündis alpinist Heino Paltser, kes juhtis eestlaste esmatõusu NSV Liidu kõrgeimale mäele Kommunismi mäetipule.
5. juulil 85 aastat tagasi sündis Eesti Komitee, Põhiseaduse Assamblee ja Uku Masingu Kolleegiumi liige Vello Salum, kes rajas Pilistverre tehisjärved ja kivikangru.
5. juulil 35 aastat tagasi sündis kuulitõukaja Taavi Peetre, kes uppus Tamula järve.
6. juulil 125 aastat tagasi sündis Villem Nano, kelle koormus õpetajana oli kuni 60 tundi nädalas.
8. juulil saab 70-aastaseks saksofonimängija ja džässi propageerija Lembit Saarsalu (pildil).

Arhiiv

28. nädal[muuda lähteteksti]

9. juulil 140 aastat tagasi sündis viiuldaja ja revolutsionäär Eduard Sõrmus.
12. juulil 140 aastat tagasi sündis Eesti esimene haridusminister Peeter Põld (pildil), kelle nime kandnud tänavale ei ole tema nime tagasi antud.
12. juulil 135 aastat tagasi sündis Karl Luik, kes oli läbi aegade kõige kauem, 14 aastat Tartu linnapea.
12. juulil saab 50-aastaseks filosoof Tõnu Viik, kelle hinnangul Vabadussõja võidusammas on vimma sammas.
13. juulil 235 aastat tagasi sündis Eestimaa kindralkuberner ja Tallinna sõjakuberner August I, Rootsi kuninga väimees ja Kreeka kuninga äi.
13. juulil 90 aastat tagasi sündis kirjanik Ellen Niit, kellele juba eluajal püstitati Ungaris mälestussammas.

Arhiiv

29. nädal[muuda lähteteksti]

17. juulil 115 aastat tagasi sündis geoloog Karl Orviku, kes valiti 20. sajandi 100 suurkuju hulka.
17. juulil 60 aastat tagasi sündis molekulaarbioloog Tiiu Sild, kes sai postuumselt Tartu aukodanikuks.
18. juulil saab 50-aastaseks Intel.
19. juulil 30 aastat tagasi asutati Interliikumine.
19. juulil 115 aastat tagasi lõppes esimene Tour de France (pildil 1903. aasta teekond).
19. juulil 140 aastat tagasi sündis kunstnik ja karikaturist Voldemar Päts, Konstantin Pätsi noorem vend.