Vikipeedia:Kas teadsid 2018
| "Kas teadsid, et ..." arhiiv 2008 – 2009 – 2010 – 2011 – 2012 – 2013 – 2014 – 2015 – 2016 – 2017 |
|---|
Kas teadsid, et ... on rubriik eestikeelse Vikipeedia avalehel.
Malli jaoks valitakse fakte leheküljelt Vikipeedia:Kas teadsid.
Siin arhiveeritakse 2018. aastal esilehele jõudnud faktid.
1. nädal[muuda lähteteksti]
- 1. jaanuaril 80 aastat tagasi nimetati Tallinna Tehnikainstituut ümber Tallinna Tehnikaülikooliks.
- 1. jaanuaril 120 aastat tagasi sündis Vabadussõja kangelane, riigireetur ja Punaarmee polkovnik Nikolai Trankmann.
- 1. jaanuaril saab 40-aastaseks ehitusinsener Heiki Onton, kes koos Karl Õigeriga koostas Tallinna vesilennukite angaaride renoveerimisprojekti ja sai selle töö eest hiljem aasta betoonehitise konkursi peaauhinna.
- 2. jaanuaril on 210. sünniaastapäev baltisaksa maalikunstnikul Woldemar Friedrich Krügeril (pildil), kes veel 83-aastaselt oli Tartu Ülikooli joonistuskooli õppejõud.
- 3. jaanuaril on 120. sünniaastapäev arstiteadlasel Juhan Ennulol, kes oli 10 päeva I Riigikogu saadik.
- 6. jaanuaril saab 60-aastaseks Margus Hanson, kes sai Riigikogu liikmeks pärast süüdimõistmist riigisaladuse kaotamises.
2. nädal[muuda lähteteksti]
- 8. jaanuaril 90 aastat tagasi sündis ehitusgeoloog Vaino Olli, kes sai Eesti Vabariigi teaduspreemia 5 aastat pärast oma surma.
- 9. jaanuaril saab 70-aastaseks Peeter Ilus (pildil), kes tõlkis eesti keelde kirgiisi rahvuseepose "Manas".
- 10. jaanuaril on 110. sünniaastapäev Voldemar Väljal, kes võitis suurvõistlustelt 6 medalit ja oli oma kaalus Eesti parim 21 aastat.
- 11. jaanuaril on 105. sünniaastapäev Neeme Laanepõllul, kes kirjutas eestikeelsed sõnad prantsuse lastelaulule "Põdra maja".
- 12. jaanuaril 65 aastat tagasi nimetas August Rei Oslos ametisse esimese Vabariigi valitsuse eksiilis.
- 14. jaanuaril 95 aastat tagasi sündis Hugo Raudsaar, kes tegi Tartu Tähetorni viimase teadusliku eesmärgiga vaatluse.
3. nädal[muuda lähteteksti]
- Kõrgkeskaja teoloogi ja filosoofi Johannes Duns Scotuse sarkofaagile on kirjutatud: "Šotimaa sünnitas mu. Inglismaa äratas mu. Prantsusmaa õpetas mind. Köln hoiab mind."
- Tallinna Raeapteek on Euroopa vanim apteek.
- Umbes kolmandik "Kalevalast" põhineb Karjala runolauliku Arhippa Perttuselt kogutud runolauludel.
- "Kalevipoja" X ja XVI peatüki koostas F. R. Kreutzwald maamõõtja Johan Lagose kogutud rahvaluule põhjal.
- Kindralmajor Ernst Põdderi (pildil) hüüdnimi oli Vana Õkva.
4. nädal[muuda lähteteksti]
- 1937. aastal arutas Koigi vallavolikogu Sõrandu ja Sigapusma küla palvet külanimi halva tähenduse tõttu muuta ning jättis selle rahuldamata.
- Ulila elektrijaam varustas elektriga Tartut, Elvat ja Otepääd.
- Vaali külas kuulutati 1905. aastal välja Eesti vabariik.
- Kanepi (pildil vallamaja) nimi võeti lõplikult kasutusele 1925. aastal pärast rahvahääletust, kas võtta nimeks Kanepi või Kanapää.
- Valgemetsa küla esimene maja valmis 1932. aastal ja seda kutsutakse Nõiamajaks.
- Soodoma küla esmamainiti kirjalikult alles 1970. aasta rahvaloenduse materjalides.
5. nädal[muuda lähteteksti]
- Eesti Looduseuurijate Seltsi esimene president Carl Eduard von Liphart jättis oma poja testamendiga pärandusest ilma, kui see katoliiklaseks hakkas.
- Tartu ülikooli rektorina surnud Guido Samson von Himmelstiern uuris enam kui poole miljoni Liivimaa elaniku silmahaigusi.
- Tartu Ülikooli keemia õppejõud Carl Ernst Heinrich Schmidt töötas aastate viisi iga päev kella 8-st hommikul 8-ni õhtul.
- Johann Georg Dragendorff (pildil) pani aluse ravimtaimede fütokeemiale.
- Tartu ülikooli rektor Grigori Levitski kasutas esimesena seismoloogias horisontaalseid pendleid.
6. nädal[muuda lähteteksti]
- Carl Friedrich Meyer töötas enne Tartu ülikooli professoriks valimist Tartu raehärra, sündiku ja assessorina.
- Christian Friedrich von Deutsch oli 29 aastat Tartu ülikoolis sünnitusabi ning naiste- ja lastehaiguste korraline professor.
- David Hieronymus Grindel (pildil) oli esimene lätlasest loodusteadlane.
- Christian Julius Ludwig Steltzer oli Tartu ülikooli rektor kõigest 3 kuud ja tagandati selle eest, et ta müüs doktorikraade.
- Karl Christian Ulmann palus end vabastada Tartu ülikooli rektori kohalt halva tervise tõttu ja sai kogu Venemaa evangeelse vaimulikkonna juhiks, kellena töötas peaaegu 11 aastat.
7. nädal[muuda lähteteksti]
- Margrete Samborit kutsuti Eestimaa emandaks ja Hüppavaks hobuseks.
- Tallinna Oleviste kirikus (pildil) on vanim säilinud päikesekell Eestis
- Oskar Lutsu "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja seda on tõlgitud 13 keelde.
- Põltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab nelja maakonna piires.
- Vladimir Iljaševitš sai ÜRO ordeni "Ühtsus", mille andis talle kätte Venemaa saatkonnas Eestis suursaadik Nikolai Uspenski.
8. nädal[muuda lähteteksti]
- Ottomar Johann Friedrich Meykow (pildil) astus Tartu ülikooli rektori kohalt tagasi protestiks venestamise vastu.
- Georg Philipp von Oettingen oli Tartu ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor.
- Alexander Schmidt lõi vere hüübimise fermentatiivse teooria.
- Eduard Georg von Wahl asutas Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ja Muuli leprosooriumi.
- Ukraina keeleteadlane Aleksandr Potebnja avaldas oma peateose 26-aastasena.
9. nädal[muuda lähteteksti]
- 28. veebruaril on 140. sünnipäev heliloojal Artur Kapil (pildil), kes 24. veebruaril 1950 heiskas oma majale Eesti lipu, aga ta oli nii tuntud, et nõukogude võim ei julgenud teda karistada.
- 28. veebruaril saab 65-aastaseks Paul Krugman, kes läks õppima majandust sellepärast, et oli vaimustuses Isaac Asimovi "Asumi"-sarjas kirjeldatud psühhoajaloost.
- 1. märtsil on 145. sünniaastapäev Karl Robert Pustal, kes oli Eesti saadik 10 riigis ja 1920. aastal 3 päeva välisminister.
- 1. märtsil on 110. sünniaastapäev Mari Adamsonil, kes pani aluse Adamson-Ericu muuseumile, kinkides Eesti Kunstimuuseumile ligi tuhat Adamson-Ericu teost.
- 4. märtsil saab 80-aastaseks Tiit-Rein Viitso, kes on teaduslikult käsitlenud eestlastest kõige suuremat arvu maailma keeli.
- 4. märtsil saab 70-aastaseks Henn Voolaid, kes korraldas Foucault’ pendli ülesseadmise Tartu ülikooli füüsikahoonesse Tähe tänav 4.
10. nädal[muuda lähteteksti]
- 5. märtsil oli alkoholismi ja skisofreeniat uurinud psühhiaatri Elmar Karu 115. sünniaastapäev.
- 7. märtsil on Eesti NSV teenelise leiutaja Juhan Laugise 80. sünniaastapäev.
- 9. märtsil on vanima eesti talurahva ajalugu käsitleva monograafia autori Heinrich Johann von Jannau 265. sünniaastapäev.
- 10. märtsil on 145. sünniaastapäev Amalie Konsal, kes esimese eestlasena tähistas oma 40. lavajuubelit.
- 10. märtsil on 110. sünniaastapäev matemaatikul Arnold Humalal (pildil), kes valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks järgmisel aastal pärast seda, kui ta poliitilistel põhjustel vallandati.
- 10. märtsil on helilooja ja publitsisti Valter Ojakääru 95. sünniaastapäev.
11. nädal[muuda lähteteksti]
- 12. märtsil on 95. sünniaastapäev spordifüsioloogil Olaf Imelikul, kes 2 korda pälvis Henrik Visnapuu kirjandusauhinna.
- 12. märtsil 80 aastat tagasi algas anšluss ehk Austria ühendamine Saksamaaga.
- 14. märtsil on Metslapse 115. sünniaastapäev.
- 17. märtsil saab 70-aastaseks sõudmistreener Matti Killing.
- 18. märtsil on helilooja Hans Hindpere 90. sünniaastapäev.
- 18. märtsil saab 45-aastaseks arhitekt Indrek Peil (pildil), kes projekteeris Okupatsioonide Muuseumi Tallinnas ja Lotte lasteaia Tartus.
12. nädal[muuda lähteteksti]
- 20. märtsil on graafiku Eduard Wiiralti 120. sünniaastapäev.
- 23. märtsil saab 140-aastaseks ajaleht Sakala, suuruselt kolmas kohalik leht Eestis ja loetavaim päevaleht Viljandimaal.
- 23. märtsil on 130. sünnipäev ajaloolasel ja akadeemikul Hendrik Sepal (pildil), kelle väljaantud teosest "Eesti majandusajalugu" ilmus ainult esimene köide.
- 23. märtsil saab 55-aastaseks Riigikogu nelja koosseisu liige Jaanus Marrandi, kelle isa Heino Marrandi oli NSV Liidu Ülemnõukogu saadik ja vanaisa Rein Marrandi oli samuti Riigikogu liige.
- 25. märtsil on 120. sünniaastapäev ajakirjanikul ja arhivaaril, Jaan Poska tütrel Vera Poska-Grünthalil.
- 25. märtsil on 90. sünniaastapäev heliloojal Uno Naissool, kes koos poja Tõnu Naissooga kirjutas muusika filmile "Viimne reliikvia".
13. nädal[muuda lähteteksti]
.jpg)
- 26. märtsil saab 60-aastaseks riigikontrolör ja endine kahe ülikooli rektor Alar Karis.
- 27. märtsil 135 aastat tagasi sündis Marie Under (pildil), kes alustas luuletamist saksa keeles ja varjunimega Mutti.
- 28. märtsil 165 aastat tagasi sündis esimene elukutseline eesti teatritegelane August Wiera.
- 28. märtsil saab 45-aastaseks Postimehe aasta inimene, teadusajakirjanduse ja Vikipeedia sõber Mart Noorma.
- 31. märtsil 75 aastat tagasi esietendus "Vanemuises" esimene eesti ballett "Kratt".
- 31. märtsil 145 aastat tagasi sündis I Riigikogu saadik ja Eesti Arstide Liidu esimees Juhan Luiga, kelle ajalooalaseid kirjutisi peetakse ebausaldusväärseteks, aga psühhiaatriaalaseid kirjutisi hinnatakse kõrgelt.
14. nädal[muuda lähteteksti]
- 2. aprillil 205 aastat tagasi sündis Ernst Johann von Stackelberg, kes töötas Pariisis Venemaa sõjaväeatašeena.
- 3. aprillil 215 aastat tagasi sündis Eduard Ahrens (pildil), kes soovitas eesti keele kirjutamisel vanalt kirjaviisilt üle minna soomepärasele kirjaviisile.
- 4. aprillil 35 aastat tagasi startis USA kosmosesüstik Challenger oma esimesele missioonile STS-6.
- 7. aprillil saab 105-aastaseks Tartu Linnaraamatukogu.
- 7. aprillil saab 70-aastaseks Maailma Terviseorganisatsioon.
- 8. aprillil 85 aastat tagasi sündis Samuel Saulus, kellele pühendasid teoseid Eduard Tubin, Ester Mägi, Arvo Pärt, Eugen Kapp, Peeter Vähi, Boriss Parsadanjan, Heino Jürisalu, Kuldar Sink ja gruusia helilooja Omar Mindorašvili.
15. nädal[muuda lähteteksti]
- 9. aprillil 80 aastat tagasi valiti Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu, mille esindajad ööbisid Balti jaamas magamisvagunites.
- 9. aprillil 125 aastat tagasi sündis Otto Tiefi valitsuse siseminister Voldemar Sumberg.
- 12. aprillil 100 aastat tagasi kuulutati Riias välja Balti Hertsogiriik (pildil lipp).
- 13. aprillil 120 aastat tagasi sündis Helmi Mäelo, kes algatas emadepäeva tähistamise Eestis.
- 14. aprillil 190 aastat tagasi sündis Friedrich Nikolai Russow, kes ajakirjaniku ja luuletajana tutvustas maarahvale Krimmi sõja sündmusi.
- 15. aprillil 175 aastat tagasi sündis Natalie Johanson-Pärna, teadaolevalt esimene eesti naine, kes avalikult kõnet pidas.
16. nädal[muuda lähteteksti]
- 17. aprillil 110 aastat tagasi avati Tartus Eesti esimene kino.
- 17. aprillil saab 70-aastaseks filosoof Leo Näpinen, kelle arvates täppisteadus ei kõlba looduse mõistmiseks.
- 19. aprillil 75 aastat tagasi loodi NSV Liidu Vastuluure Peavalitsus SMERŠ, mille nimi tähendas "Surm spioonidele".
- 20. aprillil 95 aastat tagasi sündis Viimsi valla aukodanik Kaljo Alaküla.
- 20. aprillil saab 80-aastaseks Edvin Nugis, kes olnud NSV Liidu künnitšempion ja kirjutanud stsenaariumi dokumentaalfilmile "Ärge tapke vihmaussi".
- 22. aprillil 220 aasta tagasi sündis Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Eestimaa Provintsiaalmuuseumi asutaja Carl Julius Albert Paucker.
17. nädal[muuda lähteteksti]
- Tšehhimaal Nezdenice külas on mineraalveeallikad, 159 kohaga vanadekodu, välibassein ning kunstlume ja suusaliftiga suusamägi.
- Leedu suurim kloostrikompleks on Pažaislise klooster.
- Kreeka rahvuspühaks on Ohi päev. Sel päeval 1940. aastal lükkas Kreeka tagasi Benito Mussolini ultimaatumi lubada oma riiki Itaalia väed.
- Krimmi põhjapoolseim asula on Perekop.
- Eino Tambergi ballett "Joanna tentata" põhineb Jarosław Iwaszkiewiczi (pildil) jutustusel "Inglite Joanna".
- Need artiklid on koostatud artiklivõistluse "Kesk- ja Ida-Euroopa kevad" raames.
18. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/18 (2018)
19. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/19 (2018)
20. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/20 (2018)
21. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/21 (2018)
22. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/22 (2018)
23. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/23 (2018)
24. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/24 (2018)
25. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/25 (2018)
26. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/26 (2018)
27. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/27 (2018)
28. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/28 (2018)
29. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/29 (2018)
30. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/30 (2018)
31. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/31 (2018)
32. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/32 (2018)
33. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/33 (2018)
34. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/34 (2018)
35. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/35 (2018)
36. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/36 (2018)
37. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/37 (2018)
38. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/38 (2018)
39. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/39 (2018)
40. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/40 (2018)
41. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/41 (2018)
42. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/42 (2018)
43. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/43 (2018)
44. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/44 (2018)
45. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/45 (2018)
46. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/46 (2018)
47. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/47 (2018)
48. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/48 (2018)
49. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/49 (2018)
50. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/50 (2018)
51. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/51 (2018)
52. nädal[muuda lähteteksti]
Vikipeedia:Kas teadsid/52 (2018)
